Reiljan keelas vähipüügi
Eelmisel nädalal minister Reiljani allkirja saanud määrus tähendab seda, et vähemalt tänavu ei tohi tavaliselt 26. juulil algaval ja 24. septembril lõppeval püügihooajal ühestki Eesti siseveekogust vähki püüda. Erandiks on vaid teaduslikud või ümberasustamise eesmärgid.
Keskkonnaministeeriumi teatel arvestas minister keelu kehtestamisel EPMÜ Loomakasvatusinstituudi ning jõevähi töögrupi ettepanekut. Teadlaste hinnangul on Eesti praegune vähivaru seis kõigi aegade madalaim.
Vähenenud on väga heade ja heade vähiasurkondade osatähtsus ning tooni annavad väikese arvukusega hõredad populatsioonid, mis tulevad vaevaliselt toime taastootmisega.
2002. aastal püüti ametliku statistika kohaselt Eestis 14.366 mõõdulist vähki so. umbes 430 kilogrammi. Kunagi küündis aga Eesti vähipüük 30 tonnini aastas.
Vähivaru pidevale langusele on keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Leelo Kuke sõnul kaasa aidanud veekogude loodusliku sängi rikkumine, reostus, röövpüük ja haigused.
Viimastel aastatel on vähipopulatsioon hävinud sellistes väga heades vähiveekogudes nagu Vääna, Soodla ja Vasavere jões ning Nõuni järves.
Oluliselt on vähki vähemaks jäänud Paadrema ja Mustoja jões, Kuke peakraavis ning Pülme järves. Varu kehva olukorra tõttu on viimastel aastatel keskeltläbi 4-5 maakonnas olnud vähipüük keelatud.
Kuna 2002. aasta suvi oli erakordselt kuiv ning veetase langes veekogudes rekordiliselt madalale tasemele, keelati vähipüük juba enne hooaja lõppu 26. augustil kogu Eesti territooriumil.
Sügis jäi samuti veevaeseks ning varajane külmade saabumine tekitas vähivarule suuri kahjusid. Saaremaal on eksperthinnangu alusel hukkunud ligikaudu 143 tuhat vähki, mis on 60 protsenti vähi asurkonnast.
