Minister Vallo Reimaa otsus jätta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud eelnõu praamipileti hindade tõusust kooskõlastamata ei tähenda seda, et praamipileti hinna tõus ära jääb, kirjutab Meie Maa.

Küll peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tehtud märkusi menetlema ja otsustama täiendavalt, kas need on põhjendatud. See omakorda võib kaasa tuua eelnõu täiendamise.

“Ministeeriumil oleks võimalus jätta Reimaa otsus ka arvestamata, kuid senine praktika ministeeriumides on näidanud, et kui esineb kooskõlastusprobleeme, üritatakse ikkagi mingi kompromiss saavutada,” ütles Meie Maad nõustanud riigiameti jurist.

Vallo Reimaa märgib, et määruse eelnõus on parvlaevadel piletihinna lisakoefitsiendi määramise aluseks liinimeeter, mille arvestuslik laius 2,5 meetrit ja kõrgus 4 meetrit. Nende näitajate alusel kujundatud sõidukite üleveo hinnad on võrreldavad sõiduautode ja veoautode puhul.

“Piletihinnad ei ole võrreldavad, kui võrrelda sõiduautosid ning veoautosid bussidega. Üle 23 reisijaga bussi keskmine pikkus on 12 meetrit, seega peaks bussi veohinnaks kujunema samuti 240 krooni, kuid määruses on see 700 krooni ehk peaaegu kolm korda kõrgem kui teistel sama tekipinda kasutavatel sõidukitel,” osutab Reimaa.

Samas on tema sõnul ühistranspordiseaduse üks eesmärke soodustada ühissõidukite (sh busside) eeliskasutamist sõiduautode ja teiste individuaalsõidukitega võrreldes. Seetõttu teeb Reimaa ettepaneku kehtestada busside üleveo hinnad analoogselt sõiduautode ja veoautodega, lähtudes nende mõõtmetest.

Eelnõu kohaselt kasvab piletitulude laekumine prognoositavalt 20 mln krooni aastas, mille võrra väheneb parvlaevaliinidele suunatav riigipoolne toetus.