Reinsalu: Eesti ei muutu maksuparadiisiks, mingit "Panamat" siia ei tule
„Eesti ei muutu maksuparadiisiks, sest Eesti ärikeskkond ei ole võrreldav maksuparadiisidega - meil on avalik ja kõigile kättesaadav äriregister, lihtne ja efektiivne maksusüsteem, äriühingu juhatusse ja nõukogusse saavad kuuluda üksnes füüsilised, mitte aga juriidilised isikud, nagu see on võimalik paljudes nn maksuparadiisides,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu äriseadustiku eelnõud kommenteerides.
Justiitsministeerium saatis aprilli keskel ministeeriumidele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks äriseadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on ausate välisettevõtete majandustegevuse kergendamine.
Eelnõuga soovitakse leevendada juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, mis ei peaks enam tulevikus asuma tingimata Eestis. Samas ei muudeta juriidilise isiku enda asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis.
„Kriitika, et muudatuste tulemusena võiksime muutuda rahapesumaaks ja maksuparadiisiks ei ole pädev. Kuigi sellised võrdlused mõjuvad niinimetatud Panama lekke valguses pilkupüüdvana, ei haaku need eriti tegelikkusega,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul tugineb ettepanek paljuski Saksamaal aastast 2008 jõus oleva regulatsiooniga.
„Saksamaad loetakse põhjendatult ausa ja konkurentsivõimelise ärikeskkonna eeskujuks. Lisaks tuleb tähele panna, et ka täna saavad välisriikide kodanikud kuuluda piiranguteta Eesti äriühingute juhtorganitesse. Seda nõuavad ka WTO reeglid,“ ütles Reinsalu.
Minister rõhutas, et kokkuvõttes ei suurenda pakutud muudatus iseenesest välismaa variisikute kasutamise riski võrreldes olemasolevaga. Pigem loob antud eelnõu selles vallas suurema läbipaistvuse ja toetab ausaid ettevõtjaid. Nii võimaldab uus regulatsioon heausksel välismaisel ettevõtjal selgelt deklareerida, et äriühingu juhatus ei asu Eestis, see info on äriregistrist kõigile näha ja tehingupartnerid saavad seda arvestada, nt nõuda täiendavaid tagatisi.
Justiitsministeerium ei alahinda samas Reinsalu kinnitusel kuidagi välismaiste variisikutega kaasnenud probleeme, selle põhjused on aga paljuski mujal kui kooskõlastamisele saadetud eelnõus. „Kavatsen neid küsimusi tõsiselt arutada kõigi huvigruppidega, kui eelnõule on tagasiside laekunud.“
„Panama lekkest aga lõpetuseks veel niipalju, et pean põhimõtteliselt valeks lähenemist, et me peaksime selle valguses oma ärikeskkonda nüüd tunduvalt rangemaks muutma. Vastupidi, meie ülesanne on hoopis tõestada, et aus ettevõtlus läbipaistva ärikeskkonnaga ja madala halduskoormusega riigis on mõistlikum kui kahtlased skeemid läbi maksuparadiiside, mis ühel või teisel moel lõpuks nagunii välja tulevad,“ ütles justiitsminister.
