Direktiiv on vastu võetud ja nüüd tuleb Eestil tegeleda direktiivi ülevõtmisega. Nii nagu ütles ka majandus- ja taristuminister Kristen Michal, oli Eesti selle direktiivi muutmise vastu.

Pakettreis on ka praegu tagatud ning lisaks tahaks märkida veel seda, et pakettreis on ainus toode, kus tarbija raha peab ettevõtjal 100% tagatud olema. Näiteks pank ei vastuta sugugi kogu kliendi raha eest, vaid ainult teatud summani. Või tellides mööblit, on vajalik 50% ettemaks, aga kui ettevõte vahepeal maksujõuetuks juhtub jääma, siis on klient rahast ilma. Pakettreisija raha peab aga olema tagatud ja tarbijakaitse kaudu saab reisiettevõtte maksujõuetuse korral ette makstud raha tagasi ning kui klient peaks parasjagu olema reisil, siis organiseeritakse ka tema koju toomine.

Nüüd on soov laiendada pakettreisi mõistet, ehk lihtsustatult öeldes - kaks turismiteenust koos moodustabki pakettreisi. SPA´de puhul siis näiteks majutus + teatripilet ja/või massaaž = pakett; lennupilet + transfeer = pakett. Praegu majutusasutused ja nende poolt pakutavad teenused pakettreisi mõiste alla ei laiene.

Pakettreisi mõiste laienemisel suureneb kõigi reisiettevõtete tagatise nõue kordades. Ainult pakettreiside korraldusega tegelevatel ettevõtetel - tänasel vastutaval reisikorraldajal - olulist muudatust ei tule.

Tarbija saab kindlasti tugevama kaitse, kuid direktiivi ülevõtmisel tuleb arvestada ka ettevõtetele kaasneva tagatiskoormuse kasvuga ja leida siinkohal sobivaid lahendeid. Paraku reisibüroodel ei ole sellist vara, mida pankadele käenduseks välja pakkuda, et suurtes summades garantiid saada. Lisaks tuleb tasuda ka lepingu sõlmimise tasu, mis omakorda mõõdetakse protsendina garanteeritavast summast.

Tasuta lõunaid ei ole, ilmselt avaldub tagatiskoormuse kasv lõpuks ka teenuse/toote hinnas.

Tuleb tänada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit ja pakettreiside direktiiviga tegelevat töögruppi selle eest, et seekord on ettevõtjad tõesti protsessi kaasatud. Tegeletakse mõistete defineerimise ja selgitamisega. Otsitakse võimalikke sobivaid variante tagatissüsteemi loomiseks. Alati ei saa rakendada reisijale 14-päevast taganemisõigust - kui reisiettevõte vahendab näiteks veoteenust, siis tavalennupileti puhul kehtivad reeglid, et pilet ei ole tagastatav jne.

Kohati tekib topelttagatis, kus tagajaks on nii vahendaja kui ka teenuse osutaja. Siinkohal oleks mõistlik vahendaja vastutusest vabastada, kui raha teenuse eest vastutavale reisikorraldajale ja/või vedajale on edasi makstud.

Usume, et koostöös MKM´iga leitakse mõistlik lahendus, mis ei vii selleni, et mikroettevõtted on sunnitud tegevuse kõrge tagatiskoormuse pärast lõpetama.

Loodame, et võidab terve mõistus ja ei teki ülereguleerimist.