Remondimehe ooteaeg küünib mitme kuuni
Tapeedivahetus maksaks võtta ise ette või jätta tuttava hooleks, sest väikese nipet-näpet töö peale on keeruline ehitusfirmast tegijat palgata. Sageli ulatub aga ka mahukate tööde järg kevadesse.
Tallinna ehitusfirma Lindert OÜ juht Valdur Kibus tõdebki, et enne aprilli pole ühtki vaba auku. Maikuuni tuleb oodata neil, kes plaanivad tellida remonditööd samuti pealinna firmast Alter Avang. Firma juhi Tarmo Palgi sõnul on põhitööjõud suurtel objektidel ära ning ka ettetellitud töid on hulganisti. Palk märgib, et ühe toa kaupa nad töid tegema ei soostu. “Täis-töövõtt ikka otsast lõpuni, pudistama ei hakka.”
Ei antud lootust
Tallinlanna Age otsis suvel parketipanijat-põrandatasandajat ning firma, kelle poole ta tuttavate soovitusel pöördus, ei andnud talle enne nelja kuud lootust. Agel siiski vedas. Kuna vahetada tuli ühe toa põrand, tulid mehed ja tegid töö lihtsalt vabadel hetkedel ära. Kokku kulus kahel mehel tööks poolteist päeva, mis läks Agele maksma 1500 krooni. “Odav,” arvab ta.
Võrumaale suvel vana maja ostnud Grethe pidi ootama kaks kuud, enne kui töömehed said aega asja kallale asuda. Töölised leidis ta tuttavate kaudu, kuigi võttis ka firmadelt pakkumisi. Nende järjekorrad olid aga veelgi pikemad. Töötunnist saavad mehed 60 krooni ning Grethe sõnul küsisid ka firmad keskmiselt sellist hinda.
Päris pika ninaga ei pruugi siiski jääda, sest on ka firmasid, kel võimalik mõne nädala pärast tööd alustada. Näiteks Altus Duo ja ATK Ehitus-Invest oleksid valmis alustama paari nädala pärast, ABG Ehitusgrupp veebruari algul. Samas märgib ABG Ehitusgrupi juht Gunnar Prems, et väikseid töid pole nad juba jupp aega teinud ega taha neid eriti võttagi. “Parem on tegelda pikaajaliste projektidega, väikestest on kasu vähe. Aga välistatud see muidugi pole. Teretulnud on tõsisemad kapremondid.”
Sama kinnitab ka ATK Ehitus-Investi juhatuse esimees Robert Tomingas. “Kui on valida korteri remonditööd, eramuehitus või kortermaja ehitus vundamendist kuni võtmed kätte, siis langeb valik kindlasti viimasele.”
Üldiselt ei tee firmad hinnapakkumisi tunnitasu alusel. Ehitushinnad sõltuvad enamasti ikka konkreetsest tööst, kasutatavatest materjalidest jne ning ruutmeetri eest tuleb välja käia 1000–3000 krooni.
Lindent OÜ juht Valdur Kibus arvestab, et keskmise kahetoalise korteri remont läheb maksma 150 000 krooni. Selle raha eest vahetatakse lisaks üldtööde tegemisele ka uksed-aknad ning renoveeritakse vannituba. “Odavam küll ei tule, pigem kallim,” ütleb ta.
Indrek, kel Tallinna kesklinnas kohe-kohe kahetoalise korteri remont lõppemas, arvabki, et umbes nii palju võis tal raha kokku kuluda küll. “Midagi vana korterisse ei jää,” iseloomustab ta lühidalt. Tema firmadelt pakkumisi ei võtnudki ja tellis kõik töölised tuttavate kaudu.
Ehitusbuumis napib plokke ja plaate
Suur ehitusbuum on tekitanud ehitusmaterjali defitsiidi. Kõige karjuvam vajadus on AS maxit Estonia fiboplokkide järele, mille tellimuste tähtajad ulatuvad paari kuuni. Põhjuseks enneolematult kõrge nõudlus, mis möödunud aastal kasvas 46%. “Ka kõige optimistlikumas prognoosis ei osanud me nii suurt tõusu ette näha,” sõnas maxit Estonia tootejuht Morten Killak. Veebruaris alustab tööd kolmas plokiliin, mis peaks siis Eesti nõudluse rahuldama.
Puudus on ka puitlaastplaatidest, eriti Pärnu Plaaditehases toodetud väiksemõõdulistest plaatidest, sest Repo Vabrikud neid ei tooda. Plaadikeskuse juhataja Toomas Kuiva sõnul toob ta Pärnust nädalas küll mitu koormat plaate, kuid nõudlus on suurem. Tellimuse täitmise täht-aeg on nädal varasema ööpäeva asemel, ütles Kuiva.
Ehituse ABC tegevdirektori asetäitja müügialal Arne Võidula sõnas, et väiksemõõtmelisi Pärnu plaate nad peaaegu ei saagi.
Pärnu Plaaditehase müügijuht ei soostunud põhjuseid kommenteerima, nimetades seda “jamaks jutuks”.
Pikad on ka uste-akende tarneajad. K-Raua ACE ostujuhi Margus Saviste sõnul tuleb aknaid oodata kaks kuud.
Firmades Viljandi Aken ja Uks ning Haapsalu Uksetehas valmistatud toodete, eriti eritellimustega uste tarneaeg võib ulatuda viie kuuni, märkis Ehitus Service’i ärimüügidirektor Rein Krüner.
Keeruline oli lugu ka soojustusvillaga, kuid olukord on talvega normaliseerunud.
Arne Võidula hinnagul on probleeme üldehituses kasutatavate materjalidega, sisetöödeks vajaminevaid materjale on saada normaalselt.
Paari-kolme aasta pärast hakkab tõsiselt nappima paekivikillustikku, juhul kui uusi kaevandusi ei avata, ennustab Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidu juht Enno Rebane.
Paekivikillustikku saaks kaevandada Harku ja Nabala ümbrusest, kuid sellele on vastu vald ja elanikud. Alternatiiv oleks osta sisse kolm korda kallimat graniiti.
Nii möödunud kui ka ülemöödunud aastal tekkis suvel olukordi, mil autod seisid karjääris killustikuvalves.
