Renditöötajad: mis valdkondades ja ametites neid enim kasutatakse?
Nii selgub Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse mõne aasta tagusest küsitlusest „Töötingimused renditööl”.
Ehitusse rentis tööjõudu 23 tööjõu rentimisega tegelevat ettevõtet ehk u 43% ankeedile vastanud rendiagentuuridest. Masina- ja metallitööstusse rentis töötajaid 19 ettevõtet (35%) ning veondusse ja laondusse 15 ehk 28% uuringus osalenud agentuuridest.
Kokku rentis tööjõudu tööstussektorisse (masina- ja metallitööstus, toiduainete ja jookide tootmine, tekstiili- ja rõivatööstus, puidu- ja paberitööstus ning kemikaalid) 21 küsitlusele vastanud ettevõtet (39%). Sarnane oli olukord ka kümme aastat tagasi, kuid siis kasutati renditööjõudu kõige rohkem töötlevas tööstuses.
Küsitlus näitas sedagi, et eelmainitud levinumates tegevusvaldkondades renditi tööjõudu peamiselt välismaale. Eelkõige Soome, aga ka Norra ja Rootsi. Sama kehtis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi kohta.
Valdkondi ei piiritleta
Eestisse rentivate ettevõtete tegevusvaldkonnad on mitmekesisemad. Põhjuseks siinne tööturu väiksus, mistõttu rendivad agentuurid töötajaid valdkondadesse, kus on nõudlust ja kitsalt spetsialiseeruda ei ole võimalik. Rendiagentuuridel võivad küll olla oma nišid või eelisvaldkonnad, millele keskendutakse, ent seda ei rakendata väga rangelt ja vajadusel renditakse tööjõudu kõikidesse valdkondadesse.
Kõige suurem renditöö turg on tööstussektoris. Lisaks toodi veel välja kaubandust, veondust ja laondust. Populaarsem on renditöö valdkondades, kus esineb suurem tööjõupuudus, sama tendentsi näitas ka kümne aasta tagune uuring.
Renditöötajate ametikohad olid küllaltki mitmekesised. Enim rentisid agentuurid oskustöölisi ja seadmeoperaatoreid. Järgnesid teenindustöötajad, lihttöölised ja tehnikud ning keskastme spetsialistid. Vähem oli juhte ja tippspetsialiste – 11% vastanud rendiagentuuridest rendib nendele ametikohtadele töötajaid –, ametnikke-kontoritöötajaid ning põllumajanduse ja metsanduse oskustöölisi.
Ehitajast sekretärini
Kui rääkida täpsemalt ametikohtadest, kus renditöötajaid kasutati, siis näiteks oskus- ja käsitöö valdkonnas leidsid rakendust tootmistöölised, ehitajad, elektrikud, keevitajad, lõhkajad, plekksepad, puusepad, tislerid, montöörid, lukksepad, metallitöötluspinkide operaatorid ja metallitööstuse oskustöölised.
Teenindus- ja müügitöö valdkonnas renditi kokkasid, ettekandjaid, baarmene, kassapidajaid ja telefonimüüjaid. Lihttöölistena said rendiettevõtete vahendusel tööd laotöötajad, koristajad, kaubapaigutajad, pakkijad, abitöölised ja metsaistutajad. Intervjuude tulemuste põhjal olid levinuimad renditöötajad tootmistöölised, ehitajad ja sekretärid. Rohkem oli ka laotöölisi ja teenindustöötajaid.
Põhjusena, miks renditööd kasutatakse, nimetasid küsitlusele vastanud rendiagentuurid enam (kasutaja)ettevõtte tegevusalast tulenevalt tööde mahu suurt varieerumist.
Rohkem märgiti veel, et Eestist pärit renditöötajaid hinnatakse kõrgelt, sest nad teevad vajadusel ületunde, töötavad nädalavahetusel ja nende töö kvaliteet on kõrge. Seda tõid välja need kasutajaettevõtjad, kes rendivad töötajaid välismaale. Nimetatud vastusevarianti märkisid eelkõige rendiagentuurid, kes rendivad töötajaid Soome.
Enim märgitud põhjustele järgnesid variandid, et renditöö kasutamine vähendab ettevõtlusriske ning et rendiagentuuri kaudu leiab töötaja kiiremini, lihtsamalt ja mugavamalt, kui ise värvates.
MIS ON RENDITÖÖ?
- Renditöö puhul on tegu kolmepoolse suhtega. Kui klassikalises töösuhtes on kaks osalist– töötaja ja tööandja –, siis renditöö puhul osaleb kolmanda osalisena kasutajaettevõtja.
- Renditöösuhtes sõlmib tööandja ehk rendiagentuur renditöötajaga töölepingu, mille alusel saadetakse renditöötaja tegema ajutiselt tööd kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all.
- Renditöötaja tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb rendiettevõte ehk selle ettevõtja kohustus on anda töötajale tööd ja maksta töötasu.
