Rene Tammist: taastuvenergia osakaalu tõusu serveeritakse kui midagi kriminaalset

Järgneb Rene Tammiste blogisissekanne:

Lisaks on loodud juurde ka sadu töökohti nii metsanduse kui ka ehitussektoris. Tegelikkuses serveeritakse seda kui midagi kriminaalset.

Eleringi andmetel moodustas taastuvenergia toodang tänavu kolmandas kvartalis 13% Eesti elektritarbimisest, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on taastuvenergia osakaal suurenenud 5 protsendipunkti võrra. Eestis toodetud taastuvenergia maht oli kolmandas kvartalis 208 GWh, mis on aastatagusega võrreldes kasvanud enam kui poole võrra.

Eleringi numbrid on paraku ainult osa tõest. Üle 20% kogu taastuvenergia toetusest makstakse Narva Elektrijaamadele puidu põletamise eest Narva kateldes, üle 10% fossiilseid allikaid kasutavatele tootjatele. Taastuvenergia tasu aug2010-aug2011 on makstud € 54,1 miljonit, sellest tegelikkuses läheb taastuvatele tootmisvõimsustele € 37,95 miljonit, € 5,05 miljonit kulub fossiilsete allikate toetamisele ning Eesti Energia põletab koos põlevkivi ja puitu € 11,3 miljoni eest.

Võiks küsida, et miks mitte põletada puitu ka Narvas. Põhjus on selles, et uus puiduhakke koostootmisjaam kasutaks Narva elektrijaamas puidu ja põlevkivi koospõletamisel sama energia tootmiseks 2-2,5 korda vähem puitu. Kui Eesti Energia põletab 40% kasuteguriga, siis näiteks Tallinna elektrijaama kasutegur on ca 100%. Seega läheb põlevkivikateldes ca 60 % kaduma, mida saaks kasutada elamute kütteks. 7 milj € väärtuses lastakse Narva EJ-de poolt sooja vett Narva jõe vesikonda. Seega täna kasutavad NEJ-d ebaefektiivselt piiratud puidu ressurssi, lastes jõkke 7 milj € ning kõigele sellele maksavad tarbijad veel 11,3 milj€ peale. See omakorda on toonud kaasa puidu hinna tõusu kodutarbijatele ca 20%.

2012 a. lõpus peaks Elektrituruseaduse kohaselt lõppema ka taastuvenergia toetuse maksmine Narva Elektrijaamadele. Seejärel on oodata ka taastuvenergia osakaalu vähenemist elektrienergia lõpptarbimises. Riik saaks aga seadustada selle vähenemise ka juba täna, muutes majandusministri määrust, tõstes koostootmise kasutegurit. Tarbijate elektriarved väheneksid 1%, ehk sama palju kui hetkel Majandusministeeriumi poolt kavandatud muudatus olemasolevate taastuvenergia toetuste muutmiseks.

Eleringi juhi Taavi Veskimäe üleskutsed taastuvenergia tasusid korrigeerida on samuti tervitavad. Taastuvenergia tootjad on isegi seda meelt et võiks kaaluda taastuvenergia toetuste ära kaotamist või leida muud viisid kuidas tarbijatele energiakandjate hinnatõusuga kaasnevat koormust vähendada. Ent see ei saa puudutada olemasolevatele taastuvelektri tootjatele tagasiulatuvalt taastuvenergia toetuste muutmist. Uutele tootmisvõimsustele kavandatavate muudatuste protsess eeldab aga põhjalikku arutelu, mis peab hõlmama Eesti energiapoliitika pikaajalisi arengusuundi, tagamaks energiatootmiseks kasutatavate primaarenergiaallikate mitmekesisuse ja tootmisvõimsuste hajutatuse. Seda on vaja ennekõike riigile endale.

Seda arutelu pole toimunud. Ainsal kohtumisel mis Majandusministeeriumi ja taastuvenergia tootjate vahel toimus pandi tootjate ette vigaselt koostatud paber. millele sooviti Majandusministeeriumi poolt saada tootjate aktsepti. Samuti pole esitatud eelnõud, pole tehtud seletuskirja, pole tehtud mõjude analüüsi. Energiapoliitikat, kus uute tootmisvõimsuste arendamine võtab aastaid, ei saa aga teha ilma analüüside ja põhjalikult läbikaalutud otsustega.

Veel. Jutud sellest kui väga erinevad taastuvenergia toetuste vähendamise eestkõnelejad tarbijatest hoolivad ei päde. Majandusministeeriumi kavandatava muudatuse mõju tarbijate elektrihinnale on minimaalne ca 1%. Kui need eestkõnelejad tõesti elektriarvete ja majanduse pärast muretseksid, siis tuleks võtta töösse Taastuvenergia Koja kaks ettepanekut: lõpetada ära keskkonnakahjuliku põlevkivienergeetika subsideerimine, kasutades selle raha puhaste tehnoloogiate arenguks ning kasutades taastuvate allikate finantseerimiseks muid allikaid kui tarbijate elektriarved. Mõlemal juhul väheneksid tarbijate elektriarved 5,6% .

Näiteks 2011 a. ulatuvad põlevkivienergeetika subsiidiumid Taavi Veskimäe andmetel 250-300 miljoni euroni aastas, sellest 120 milj CO2 kvoodiraha ja 150 milj põlevkivi alternatiivkulu, sest kivi saaks kasutada õlitootmises kasumlikumalt. Sellele lisaks soovitakse Eesti Energia põlevkivienergeetika investeeringuid riigieelarvest järgmisel aastal toetada 156 miljoni euroga. Selle summa eest saaks kaetud olemasolevate taastuvenergia võimsuste toetuste järelejäänud osa.

Teine võimalus oleks lõpetada tarbijate elektriarvetega taastuvenergia toetamine ning leida vahendeid muudest allikatest näiteks CO2 heitmekaubanduse tõotab tuua riigile 2013-2020 1-2 mld eurot, millest pool tuleb investeerida energiasäästu ja taastuvenergiasse, EL fondid 2014-2020 210 milj eur, taastuvenergia direktiivi paindlikud kauplemismehhanismid, mis võimaldavad teiste riikide rahaga arendada meie taastuvenergiavõimsusi.