Avalikkusele võivat tehingu detaile esitleda alles peale majandusaasta aruande avaldamist.

Sihtasutus Tallinna Lauluväljak, kus korraldatakse üritusi koertenäitustest laulupidudeni välja, on sõlminud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega konfidentsiaalse rendilepingu. ELTS-i pearaamatupidaja Anne Kuusemets ütles Ärilehele, et leping ei kuulu avalikustamisele enne, kui majandusaasta aruanded on avaldatud. Seega ei ole avalikkusel õigust summasid teada saada enne 2015. aasta 1. jaanuari.

ELTS-i teabejuht Sten Weidebaum lisas, et leping on konfidentsiaalne Lauluväljaku palvel. See-eest laulupeol asuvate müügipindade renditulu aga kuulub Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele. Weidebaum täpsustas, et laulupeo eelarves on tulud jagatud 50-50. Pool laekub riigi poolt toetusena, ülejäänu tuleb laulu- ja tantsupeol endal välja teenida. Selleks müüaksegi pileteid, renditakse müügipindu ning otsitakse sponsoreid.

Linn toetab Lauluväljakut 10%

Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak juhataja Riho Rõõmus selgitas, et iga ürituse korraldamine on kui rätsepatöö ning lõplik summa kujuneb läbirääkimiste käigus, seetõttu tekitab hindade avalikustamine segadusttekitava võrdluse. „Ürituse omahind on teatud määral ka ärisaladus,“ kommenteerib Rõõmus lepingu konfidentsiaalsust. Ta tunnistab, et laulupidu on Lauluväljakule suur klient. Headest suhetest hoolimata peab ka kõik väiksemad tehingud ning inventari liikumised paberil kinnitama, laulupeo meeskond peab sellist bürokraatiat aga väiklaseks. Rõõmus ütleb vastukaaluks: „Teie, sõbrad, teete siin laulupidu, aga mina pean tegema äri, et Lauluväljak ära majandada.“

Rõõmuse sõnul peab Lauluväljak hetkel oma käibest 90% ise teenima, 10% tuleb linnalt toetusena. „Ma olen sellise mudeli loonud, et me saame ise hakkama. Kas see nüüd päris õige on, selle üle võib vaielda,“ ütles ta. Rõõmus oleks valmis suurüritustele andma pinna tasuta kasutada, kui riigi või linna poolt oleks Lauluväljaku majandamine kaetud 60-70% ulatuses.