•• Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld, kuivõrd on maksuhaldur seni tajunud maksumaksjate vajadust eelotsuste järele?
Igasugune vahend, mis tekitab maksuhalduri ja maksumaksja suhetesse täiendavat usaldust ja selgust, on teretulnud ja vajalik.
•• Milline on olnud teiste riikide maksuhaldurite kogemus eelotsuste andmisel?
Eelnõu ettevalmistamisel on rahandusministeerium tutvunud teiste riikide vastava regulatsiooniga. Faktilise tegevusega ei ole maksuhaldur teistes riikides tutvumas käinud.
•• Kui suurt eelotsuste taotluste mahtu MTA alanud aastaks ette näeb?
Seda on üsna raske ennustada, sest maht sõltub maksumaksjate vajadusest. MTA on valmis eri stsenaariumideks, kuid praegu ei ole otstarbekas arvu üle spekuleerida. Oma hinnangutes oleme võtnud arvesse seni maksuhaldurile esitatud keerukamate päringute arvu ja nendele kulunud töömahtu.
•• Mõni ärinõustaja on end reklaaminud oletuslikele tehingutele küsitud eelotsuste vahendajana. Kas olete selleks valmis?
Normi väärkasutusi ja -kasutajaid esineb elus ikka. Juhul kui maksuhaldur leiab, et eelotsuse küsimisel on tegemist hüpoteetilise kaasusega hüpoteetiliste osapoolte vahel, siis eelotsust ei anta. Kui peaks juhtumagi, et variisiku nimelt õnnestub mõnel isikul otsus küsida, siis ei saa kolmandad isikud selle otsuse siduvusele tugineda, nii et “ärinõustaja” müüb sellisel juhul oma klientidele alusetut usaldust.
•• Eelotsuste sisu tuleb ilmselt suhteliselt konservatiivne. Maksumaksja ei pruugi otsust arvestada ega selle järgi käituda. Kas see on tema jaoks maksurisk?
Maksukohustus tekib seaduse alusel: eeldame, et maksumaksjad soovivad oma kohustusi täita seaduskuulekalt. Eelotsuse menetlus aitab isikutel selgemalt oma maksuriske määratleda ja neid majandusotsuste langetamisel arvestada. Maksuriski tekkimine ei sõltu seega mitte maksuhalduri, vaid maksumaksja enda tegevusest. Maksurisk on pigem isiku teadmatus oma kohustusest.
Imbi Ernits-Kaljuste
