Villu Zirnask, analüütik

Neljapäeval tähistas oma esimest aastapäeva Riia börs. Kui 1995. aastal oli tegevus börsil väga tagasihoidlik (viie kuu käive oli napilt üle 250 tuhande krooni), siis praegu saab Riia börsi juba tõsisemalt võtta - käive on kasvanud ning börsinimekirja on jõudnud või jõudmas mitmeid huvitavaid ettevõtteid. Riia börsil noteeritud aktsiate vastu on sel aastal huvi tundnud ka Eesti investorid.

Selle aasta esimeses kvartalis oli Riia börsi käive umbes kuus miljonit krooni, teises kvartalis aga juba ligi 25 miljonit krooni. Tallinna börsile jäävad need näitajad siiski oluliselt alla - ainuüksi juunis tehti Tallinna börsil tehinguid 90 miljoni krooni eest, lisaks tehti 127 miljoni krooni väärtuses tehinguid börsivälisel turul.

Riia börsi põhinimekirjas on praegu kaks aktsiat (Unibanka ja Riia Transpordilaevastik) ning üks valitsuse võlakirjade emissioon, lisanimekirjas on 24 aktsiat. Lisanimekirjas olevate aktsiatega kaubeldakse väga vähe (aasta algusest arvestades ei ületa ühelgi lisanimekirja aktsia käive 100 000 krooni), põhiline tegevus käib Unibanka ning Transpordilaevastiku aktsiate ümber. Mõlema ettevõtte aktsiaid on ostnud ka Eesti investorid.

1996. aastal peaksid pärast erastamist Riia börsi põhinimekirja lisanduma veel Riia laevatehase, Valmiera fiiberklaasitehase ja Läti juhtiva magusatootja Staburadze aktsiad. Börsi president Uldis Cerps ootab, et sel aastal tulevad börsile ka mõned eraettevõtted (praegu on börsinimekirjades üksnes aktsiate avaliku müügi teel erastatud ettevõtted). Kõige suuremad lootused on seotud Riia kommertspangaga, mis on lubanud oma aktsiad börsile tuua juba sügisel. Et Riia kommertspangal on umbes 6000 aktsionäri, siis peaks kauplemine tema aktsiatega kujunema üsna aktiivseks.

Cerps loodab, et lähema paari aasta jooksul jõuavad börsile ka nn strateegiliste ettevõtete (Läti Merelaevanduse, Latvenergo, Läti Raudtee, Ventspils Nafta, Läti Gaasi, Läti Balsam, Lattelekom) aktsiad, mille tulemusel börsil noteeritud aktsiate koguväärtus ületaks üks miljard USA dollarit. Praegu on see näitaja 70 miljonit dollarit, mis ei ole kuigi suur number võrreldes rahasummadega, mis otsivad maailmas tulusaid paigutusvõimalusi. Tallinna börsil noteeritud aktsiate koguväärtus on Riia omast praegu umbes neli korda suurem. Välisinvestorile on Läti aktsiate ostmisel probleemiks infopuudus. Ettevõtted on börsinimekirja sattunud n-ö sunniviisiliselt (Erastamisagentuuri valitud erastamismeetodi tõttu), mistõttu neil puudub huvi enda kohta põhjalikku ja operatiivset finantsinfot anda (näiteks mõned kuud tagasi börsinimekirjast välja arvatud Riia õlletehas esitas börsile valeandmeid). Börsi aastapäeva puhul korraldatud näitusel esitles enamik ettevõtteid oma tootenäidiseid, ettevõtte finantsseisu ja tulevikuplaanide kohta aga infot peaaegu ei antud. Vaid börsi koostatud lätikeelsest brosüürist võis leida ettevõtete lühibilansid ning info aktsiate jagunemise ja tuumikomanike kohta.

Riia börsil on praegu 14 liiget, kellest 13 on pangad (sealhulgas ka Hansapangale kuuluv Saksa-Läti Pank). Eesti investoril on Läti aktsiaid võimalik osta näiteks Hansapanga kaudu (see eeldab, et investeeritav summa ületab 100 000 krooni) või avada otse mõne Läti panga juures väärtpaberikonto. Börsitehingute eest võetav tasu on Lätis üsna mõistliku suurusega - näiteks Parekss Banka juures saab väärtpaberikonto avada tasuta ning kuni 5000-latise tehingu eest tuleb maksta teenustasu 1,5 latti ja 0,35% tehingusummast.