Riigi võlakoormus aina väheneb: kui suur meie võlg siis on?
2016. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve tulud kulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 56,7 miljoni euroga ning positiivselt lõpetasid aasta kõik allsektorid. 2016. aasta lõpuks oli keskvalitsuse allsektori tulude ülejääk 13,8 miljonit eurot ja kohalike omavalitsuste koondeelarve oli ülejäägis 35,8 miljoni euroga. Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarveülejääk vähenes 7,1 miljonit euroni, jätkates viiendat aastat kestvat kahanemistrendi.
Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli 2016. aasta lõpuks ligi 2 miljardit eurot, mis oli 2015. aastaga võrreldes 3% väiksem. Võlga vähendasid nii kohalikud omavalitsused kui ka keskvalitsus. Keskvalitsuse koguvõlg oli 2016. aasta lõpu seisuga 2,2 miljardit eurot, millest 822 miljonit eurot moodustasid kohustused teiste allsektorite suhtes. Kohalike omavalitsuste võlg kokku moodustas 0,7 miljardit eurot. Sotsiaalkindlustusfondid valitsemissektori võlga ei panustanud.
Keskvalitsuse laenudega seotud kohustused vähenesid 3% ning keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslike ja sihtasutuste välja antud pikaajaliste võlakirjade maht vähenes 7%. Välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustest oli 52%.
Kohalike omavalitsuste üldine võlatase vähenes 2015. aastaga võrreldes 3%. Pikaajaliste võlakirjade maht vähenes aastaga 2% ning laenudega seotud kohustused vähenesid 3% võrra. Kohustused välismaailma suhtes moodustasid 21% kohalike omavalituste võlast.
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).
Eurostat avaldab liikmesriikide esialgsed võla- ja defitsiiditaseme andmed käesoleva aasta 24. aprillil.
