Lasnamäelane tahtis hambaarsti juurde minna. Lasnamäe polikliiniku hambaravi registratuurist suunati küsija pikema jututa edasi. Mõni uks edasi leidis abivajaja teise registraatorilaua, mille kohal ilutses firmasilt.
Odava ravi lootjat tabas aga ebameeldiv üllatus: visiiditasu küsiti 20 krooni ning keskmine hambaplomm maksvat 200 krooni.
Patsiendile selgitati, et külastusaeg tuleb eelnevalt kinni panna. 25. märtsil võis valida kolme päeva vahel: 24.-26. aprillini. Registraator lohutas ja kinnitas, et kes on kord arstitooli pääsenud, see ei pea järgmist numbrit enam nii kaua ootama.
Lasnamäelane, kes otsustas siiski riikliku hambaraviteenusega piirduda, suundus tagasi esimesse registratuuri. Seal tehti talle selgeks, et viiekroonise visiiditasu eest saab ainult kirurgilist abi ja esmaabi ning et telefoni teel külastusaega kinni ei panda.
Registraator viipas koridori suunas, kus inimesed istusid oma järjekorda oodates. Vaheletrügimise võimalust ei olnud.
25. märtsil kell 10.30 oli järjekorras täpselt 12 inimest, kellest enamik pensionärid. Registraator ei andnud äsjatulnule sel kellaajal enam kuigi suurt lootust arstikabinetti pääseda.
"Kui praegu ootama jääte, läheb teil siin kella kaheni kindlasti. Kui see arst teid vastu võtta ei jõua, siis kella kahest tuleb uus tohter, kes töötab kella kuueni," selgitas valges kitlis näitsik.
Registratuuri sisenenud vanahärralt uuriti, kas ta tahab minna hambaarsti või kirurgi juurde. "Seda hammast ei pea veel välja tõmbama," arvas mees. Oleks ta nõustunud hambast loobuma, jõudnuks ta arstitooli tunduvalt kiiremini.
"Minul on aega oodata," kinnitas Natalja (61), kes oli ukse taga istunud tunni. "Tasulise hambaarsti juures käimist mina endale lubada ei saa. Kui käiksin, siis peaksin söömisest loobuma. Aga milleks mulle siis hambad?"
Pettunud lasnamäelane, kel polnud tööpäeva jagu aega hambaarsti ukse taga passida, tõttas edasi hambapolikliinikusse Toompuiestee 4.
Arstid tööga ülekoormatud
"Hambaravinumbreid kirjutame paar kuud ette. Kui talongid lõpevad, võib juhtuda, et nädal või poolteist pole neid anda," jagab hambapolikliiniku registraator infot. Seepärast soovitab ta alati ette helistada.
Esmaabiks ja hamba väljatõmbamiseks patsient end ette registreerima ei pea, valukannatajad ootavad siingi elavas järjekorras.
Esmaspäeval oli talonge valguskõvastuvatele plommidele aprilliks ja tasuta talonge maikuuks. Hambapolikliiniku patsiendid peavad valguskõvastuva plommi täidise osaliselt kinni maksma (70-400 krooni). Siiski tuleb see odavam kui eraarsti pandud plomm, sest tööraha maksta ei tule.
ülejäänud plommid, mis on samuti kvaliteetsed, on tasuta.
"Kasutagu tasulise hambaravi teenuseid," soovitab peaarst Madis Martinson, kui kuuleb, et Lasnamäe polikliiniku patsiendid ei ole hambaravi korraldusega rahul.
"Meil on registratuuris 150 000 ambulatoorset kaarti. Hambaarste on vaid kuus, neist kaks töötavad poole kohaga," informeerib polikliiniku stomatoloogiaosakonna juhataja Marika Lumi. "Kaks arsti annavad esma- ja kirurgilist abi, neli tegeleb raviga. Meie hambaarstid ei suuda füüsiliselt suurendada visiitide arvu, vastasel korral kannatab kvaliteet. Ette nähtud on, et terapeutilise raviga tegelev arst võtab vastu 10-12 patsienti päevas, meie arstid teenindasid jaanuaris ja veebruaris keskmiselt 16,2 patsienti päevas."
Peaarst Martinsoni sõnul pole polikliinikus võimalik rohkem riiklikke hambaarstikohti avada, sest ruumi ei ole: "Taotlesime linnavolikogult raha juurdeehituseks, kuid seda meile ei antud." Selgusetuks jääb, miks ruumikitsikuses polikliinik on andnud osa pinnast erafirmale rendile.
Lasnamäel on 11 erahambaarstiabi punkti. "Kokku moodustas eraarstide külastatavus polikliiniku mahust umbes 11 protsenti. Kahe aasta vältel (1993-1994) ei ole Lasnamäe piirkonnas eraarstiabi maht kasvanud, vaid hoopis pisut langenud. Võib järeldada, et Lasnamäe linnaosas elab vähe maksujõulisi patsiente," kirjutatakse broshüüris "Lasnamäe polikliinik 1986-1996".
Inimesed pole harjunud maksma
Lasnamäelane ei mõista, miks riigimeditsiin tema hambaid enam korras hoida ei suuda või ei taha. Tema suu on veneaegseid tinaplomme täis ja ta on harjunud hambaarsti kabinetist "läbi jooksma".
Mõni teine patsient, kes on läbinud numbrijaotuse kadalipu, teab, et riiklik hambaarst "mängib" temaga palju kauem ning patsiendil on õigus esitada oma tahtmisi hamba värvi, kuju ja muu osas. Valutundlikumale patsiendile tehakse enne hambapuurimist tuimestussüst, mis nõukogude ajal oli välistatud.
Tallinna haigekassa direktor Eve Karmo kinnitab, et nii Lasnamäe polikliinik kui hambapolikliinik on saanud head lepingud, see tähendab, et raviteenuste eest tasumisega ei tohiks suuri probleeme olla kummalgi.
Hambapolikliiniku peaarst Anne Männik leiab, et inimesed ei ole harjunud hambaraviteenuste eest maksma. Sealjuures on eraarste rohkem, kui maksujõulist elanikkonda.
Lasnamäelasele jääb üle soovitada uurida veel erahambaarstide hindu, sest mõned neist võivad tänu haigekassaga sõlmitud lepingule talle isegi taskukohased olla. õhku jääb siiski küsimus, miks rabelevad end tükkideks riigiarstid ja igavlevad eraarstid ning maksumaksja peab oma nõukogude ajal rikutud hambaid ravima kalli raha eest. Mõni suu vajab rahahulka, mida isegi kolme aastaga teenida ei jõua.
KRISTEL KIRSS, EHA LAANEPERE
