Riigiasutused annavad RKAS-i tööle hävitavaid hinnanguid

Eri riigiasutused politsei- ja piirivalveametist kuni koolideni välja pole Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) teenustega rahul, kuid kulud samal ajal üha suurenevad. RKAS kriitilisi hinnanguid ei kommenteeri ja keeldub avaldamast asutustes tehtud kliendi rahulolu-uuringut.

15 aastat tagasi loodi rahandusministeeriumi haldusalas tegutsev Riigi Kinnisvara AS selleks, et leevendada riigiasutuste kinnisvaraga seotud koormust. Nüüdseks üürib RKAS-ilt või kasutab selle kaudu osutatavaid korrashoiuteenuseid suur osa riigistruktuure ja kohalikke omavalitsusi. 2015. aasta lõpus korraldas RKAS klientide seas rahulolu-uuringu, millest selgus, et üha suurenev riigifirma hallatavate ruutmeetrite maht ei tähenda, et ettevõte suudab kvaliteedi poolest kvantiteediga sammu pidada.

RKAS on korduvalt keeldunud Eesti Päevalehele põhjalikku uuringut näitamast. Kuid nii mõnedki vastajad riiklikult olulistest asutustest on möönnud, et hinnangud RKAS-i tegevusele on pehmelt öeldes tagasihoidlikud. Põhjusega. Uuringu järgi on näiteks politsei- ja piirivalveamet hinnanud rahulolu RKAS-i teenustega 29 punktiga 100-st. Olgu etteruttavalt öeldud, et PPA ei andnud vastanud asutuste seas kõige kehvemat hinnangut.

PPA asejuhi Tauno Tuisu sõnul peituvad rahulolematuse taga üsna lihtsad probleemid: tähtaegadest kinnipidamine, tellitud tööde kvaliteet, reageerimiskiirus. „RKAS peab aduma, et politseile ei pakuta üksnes kinnisvarateenust, vaid nad on osa sisejulgeoleku tagamisest. Järeleandmisi kvaliteedis teha ei saa,” lausus Tuisk.

Ta illustreeris rahulolematust mitme tõsise näitega viimastest aastatest.

Keeruline kevadilm: öösel muudkui külmetab, päeval on jälle sula. PPA tellib klaasina vastu säravale sadamakaile RKAS-ilt mehaanilise jäätõrje ja rõhutab, et mitte mingil juhul ei tohi visata kaile lihtsalt graanuleid, sest see on eluohtlik. RKAS teavitab, et töö on tehtud, kuid asja üle vaadates selgub, et ülesanne lahendati siiski graanulitega.

Lennuangaar on töömehe tulekuks ette valmistatud nii, et ruumis, kus hoitakse kalleid seadmeid, ei saa lambipirne vahetades isegi kogemata midagi juhtuda. RKAS-ile allhanget tegeva firma töömees ei ilmu kokkulepitud ajal kohale. Ta tuleb hoopis paar päeva hiljem ja ettenähtud saatjale teatamata ning hakkab asju (miljoneid eurosid maksvaid seadmeid) ise sättima, et paremini lae alla lambile ligi pääseda. Õnneks märkavad angaari töötajad töömehe tegutsemist, enne kui midagi juhtub.

„Need on väike osa korduvatest probleemidest. Igapäevases haldusteenuses valitseb kohati olematu tase. Kusjuures PPA on 70% oma kinnisvara andnud RKAS-ile ning sellele on kehtestatud turupõhised üüri- ja hooldusteenuste hinnad, mille tõttu on meie ülalpidamiskulude aastane eelarve pidevalt paisunud.” Tuisk tõi esile, et 2010. aastaga võrreldes on PPA enda kasutuses olevate hoonete arvu nüüdseks kolmandiku ehk 71 000 ruutmeetri võrra vähendanud. Ent ülalpidamiskulu on suurenenud 68%, pea kaheksa miljonit eurot. Kui taandada kulu ruutmeetri hinnale, on keskmine kulu suurenenud lausa 144%. „Need arvud panevad tõsiselt mõtlema ja küsima, kas kõik on ikka päris korras. Politsei üritab oma kulusid pidevalt optimeerida, nii et meie nähtavus ei kannataks. Praegu puudub aga riigiasutusel motivatsioon oma kinnisvara optimeerida, kui kulud sellest hoopis kasvavad.”