Tulusid laekus riigieelarvesse 83 miljardit krooni ehk 101 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritud mahust ning kulusid tehti 76 miljardit krooni ehk 92,6 protsenti kavandatust.

2006. aasta lõpuks oli eelarve tulude ja kulude vahe 5,2 miljardit krooni.

Maksutulusid laekus 2007. aasta lõpuks 67,7 miljardit krooni, kokku laekus 99,6 protsenti eelarve ja lisaeelarvega kavandatud maksutuludest.

2006. aastaga võrreldes kasvas maksutulude laekumine 12,5 miljardit krooni ehk 22,7 protsenti.

Sotsiaalmaksu laekumine suurenes võrreldes 2006. aastaga 25,4 protsenti, mis on suurim aastane kasv alates 2000. aastast. Eelkõige tulenes see keskmise brutopalga kiirest kasvust, mis vastavalt statistikaameti andmetele püsis 2007. aasta esimese kolme kvartali jooksul üle 20 protsendi.

Samas tingis oodatust pisut aeglasem laekumise kasv II poolaastal eelarve täitmise 99,2 protsendi ulatuses.

Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksust aasta kokkuvõttes 9,8 miljardit krooni ehk ligikaudu 25 protsenti rohkem kui 2006. aastal.

Käibemaksu laekus 2007. aastal 22,3 miljardit krooni ehk 97 protsenti planeeritust. Käibemaksu prognoositust madalama laekumise taga oli eelkõige tarbimise kasvu oodatust suurem aeglustumine eelmise aasta teisel poolaastal - eratarbimise kasv vähenes I kvartali 21,6 protsendilt III kvartaliks 11,8 protsendini.

Üheks põhjuseks on ilmselt ka kodumajapidamiste laenamisaktiivsuse vähenemine. Kui I poolaastal kasvas kodumajapidamiste laenujääk (tarbimis- ja eluasemelaenud kokku) 15,9 miljardit krooni, siis II poolaastal vaid 11,6 miljardit.

Rahandusministeeriumi hinnangul toimus 2007. aastal seega oodatud majanduskasvu aeglustumine jätkusuutlikumale tasemele, mistõttu on hakanud vähenema seni üleskerkinud tasakaalustamatused ja riskid. Näiteks on eratarbimise kasvu aeglustumise tõttu alanenud jooksevkonto puudujääk ja käibemaksu laekumise kasv.

Aasta kokkuvõttes kasvasid kulud võrreldes 2006. aastaga 21,4 protsenti. Suurima osakaaluga kululiikideks olid mitmesugused eraldised - sotsiaaltoetused jms - ning tegevuskulud, mis moodustasid kogukuludest vastavalt 71,4 ja 20,5 protsenti. Eraldiste maht kasvas võrreldes 2006. aastaga 20 protsenti ning tegevuskulud 21,9 protsenti.