Riigieelarve on 7,2 miljardiga plussis
Maksutulusid laekus novembri lõpuks 49,9 miljardit krooni ehk 92,2 protsenti kavandatust, sellest novembris 4,8 miljardit. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on maksutulude laekumine suurenenud ligikaudu 8,3 miljardi krooni ehk 19,8 protsendi võrra.
Sotsiaalmaksu laekumine kasvas novembris, võrrelduna eelmise aasta novembriga, 22,9 protsenti, mis on aasta kõrgeim kuuline kasv ning tuleneb jätkuvast palgatöötajate arvu ning töötasude kiirest kasvust. 11 kuu kokkuvõttes on laekumine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 19,9 protsenti. Väga kiire kasv on endiselt ehituses ning hulgi- ja vahenduskaubanduses, mõlemas ligikaudu 32 protsenti. Samas kasvas novembris oluliselt ka finantsvahendusega tegelevate ettevõtete tasutud sotsiaalmaks.
Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksust novembris 679,3 miljonit krooni ehk 32,2 protsenti rohkem kui eelmise aasta novembris. Osaliselt on suure kasvu põhjuseks eelmise aasta madal baas. 11 kuuga on omavalitsustele kokku eraldatud 7,2 miljardit krooni ehk 24,4 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kasvu üheks põhjuseks on eraldiste määra tõus mulluselt 11,6 protsendilt 11,8 protsendini 2006. aastal. Käibemaksu laekumine püsis novembris viimaste kuude taseme läheduses, ulatudes 1 755,4 miljoni kroonini. Seega oli novembri lõpuks täidetud 92,5 protsenti eelarve ja lisaeelarvega planeeritud summast. Võrreldes eelmise aasta 11 kuu laekumisega, on käibemaksu laekumine suurenenud 26 protsendi võrra. Sealhulgas on laekumine ühendusesiseselt käibelt ning tagastused suurenenud vastavalt 27 ja 16,1 protsenti ning laekumine impordilt kolmandatest riikidest vähenenud 1,9 protsendi võrra. Väga hea käibemaksu laekumise on taganud suur tarbimine, mis detsembris seoses pühadega arvatavasti veelgi hoogustub.
Mittemaksulisi tulusid laekus novembris 1 136,8 miljonit krooni, 11 kuuga on mittemaksulisi tulusid laekunud 11,6 miljardit krooni ehk 90,6 protsenti riigieelarve ja lisaeelarvega kavandatust. Enim laekus novembri jooksul toetusi, mis moodustasid 698,5 miljonit krooni ehk 61,4 protsenti kuu mittemaksuliste tulude laekumisest. 11 kuu toetused moodustavad ligi 5,1 miljardit krooni ehk 79 protsenti kavandatust, 2005. aastal oli 11 kuuga laekunud 55,5 protsenti kavandatud toetuste aastamahust. Tulud varadelt laekumise moodustasid suures osas keskkonnatasud.
Riigieelarve kulud ulatusid novembri lõpu seisuga 54,3 miljardi kroonini, mis moodustab 85,1 protsenti käesolevaks aastaks ettenähtud kuludest. Suurima osakaaluga kululiikideks on mitmesugused eraldised (sotsiaaltoetused, sihtotstarbelised eraldised) ning tegevuskulud (personalikulud, majandamiskulud), mis moodustavad kogukuludest vastavalt 73 ja 20 protsenti. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on kulud suurenenud 19,7 protsendi võrra. Kululiikide lõikes on eelmise aasta novembriga võrreldes enim kasvanud kapitalikulude osa — 33,8 protsenti, sh rajatiste ja hoonete ostu ja renoveerimiskulud kasvasid koguni 46,8 protsendi võrra. See on selgitatav eelkõige Euroopa Liidu vahendite suurema kasutamisega. Kulud eraldistele on 2005. aasta novembri lõpu seisuga võrreldes kasvanud 20,4 protsenti, sh ulatus pensionikulude kasv 20,2 protsendini.
Novembri lõpu seisuga oli riigieelarvesse laekunud välisvahendeid 65 protsenti planeeritust ehk 3,86 miljardit krooni. Sellest 1,33 miljardit krooni on laekunud struktuurifondidest. Välistoetuste arvelt oli novembri lõpu seisuga tehtud väljamakseid 3,28 miljardit krooni, millest struktuurifondide raames on makstud taotlejatele välja 1,2 miljardit krooni. Kokku on riigieelarvesse planeeritud välisvahenditest novembri lõpuks välja makstud 56 protsenti.
