Riigieelarve tuludes tekib sellel aastal poole miljardi kroonine ülejääk, millega kaetakse tõe-näoliselt arvestuslikke kulusid.
“Seaduse järgi läheb kogu ülelaekuv raha stabiliseerimisreservi,” märkis rahandusministeeriumi avalike suhete juht Hanna Hinrikus. “Lisaeelarvet ei tule, ajaliselt pole see võimalik.”
Samas kaetakse ülelaekumisest ka arvestuslikud kulud, mis lähevad lõhki, lisas Hinrikus. “Sel aastal on arvestuslikest kuludest juba lõhki toimetulekutoetused ja töötu abirahad,” lausus ta. “Kokkuvõttes ei pruugi ülejääki tekkidagi.”
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul toimub eelarve tulude ülelaekumine suurusjärgus 400-500 miljonit krooni. “Ministeeriumid saaksid seda summat taotleda üksnes lisaeelarve kaudu.”
Samuti saavad ministeeriumid taotleda tegemata investeeringutest jäänud raha ülekandmist järgmisse aastasse, rääkis Hinrikus. “Kui ministeeriumil mingist tegevusest aasta lõpus raha üle jääb, siis see raha automaatselt edasi ei kandu, investeeringute puhul on see võimalik,” ütles Hinrikus.
Rahandusministeerium prognoosis seoses oodatust paremale makromajanduskliimale algsele laekumisele juurde ligi 411 miljonit krooni.
Kuigi keskmise palga ja hõive prognoosid võrreldes eelarve tegemisel aluseks võetud prognoosidega kasvasid, vähendati siiski üksikisiku tulumaksu laekumise prognoosi ligi 51 miljoni krooni võrra.
2001 aasta riigieelarve tulud (mln kr):
sept okt
prognoos
Tulumaks 3 771,9 +49,3
Üksikisiku
tulumaks 3 201,9 -50,7
Ettevõtte
tulumaks 570,0 +100,0
Sotsiaalmaks 11 274,0 +258,4
Käibemaks 8 450,0 +200,0
Aktsiisid 3 431,0 -0,4
Alkoholiaktsiis 1 145,0 -145,0
Tubakaaktsiis 545,0 0,0
Kütuseaktsiis 1 600,0 +130,0
Pakendiaktsiis 1,0 -0,4
Mootorsõiduki-
aktsiis 140,0 +15,0
Tollimaks 63,0 -21,0
Hasartmängu-
maks 105,0 0,0
Riigilõivud 733,8 -85,2
Segatulud 587,0 -65,6
Tulu varalt 940,8 +73,9
Finantstulud 85,6 -35,6
Laekumine
majandus-
tegevusest 344,0 +37,0
Tulud kokku 29 786,1 +410,8
