Riigieelarvesse laekus seitse miljardit rohkem
2006. aasta lõpuks oli eelarve tulude ja kulude vahe 5,2 miljardit krooni.
Maksutulusid laekus 2007. aasta lõpuks 67,7 miljardit krooni, sellest detsembris 6,7 miljardit. Kokku laekus 99,6 protsenti eelarve ja lisaeelarvega kavandatud maksutuludest. 2006. aastaga võrreldes kasvas maksutulude laekumine 12,5 miljardit krooni ehk 22,7 protsenti.
Sotsiaalmaksu laekumine suurenes võrreldes 2006. aastaga 25,4 protsenti, mis on suurim aastane kasv alates 2000. aastast. Eelkõige tulenes see keskmise brutopalga kiirest kasvust, mis vastavalt statistikaameti andmetele püsis 2007. aasta esimese kolme kvartali jooksul üle 20 protsendi.
Samas tingis oodatust natukene aeglasem laekumise kasv II poolaastal eelarve täitmise 99,2 protsendi ulatuses. Tegevusalade lõikes võib välja tuua ehituse, kus laekumine kasvas 39,7 protsenti ning hulgi- ja vahenduskaubanduse, kus kasv oli 27 protsenti.
Ehkki ka füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutavad arengud tööjõuturul, võib ülelaekumise põhjuseks pidada eelkõige füüsiliste isikute tulumaksu kontole laekunud tulumaksu oodatust suuremat mahtu. Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksust aasta kokkuvõttes 9,8 miljardit krooni ehk ligikaudu 25 protsenti rohkem kui 2006. aastal.
Käibemaksu laekus 2007. aastal 22,3 miljardit krooni ehk 97 protsenti planeeritust. Käibemaksu prognoositust madalama laekumise taga oli eelkõige tarbimise kasvu oodatust suurem aeglustumine 2007. aasta II poolaastal — eratarbimise kasv vähenes I kvartali 21,6 protsendilt III kvartaliks 11,8 protsendini. Üheks põhjuseks on ilmselt ka kodumajapidamiste laenamisaktiivsuse vähenemine. Kui I poolaastal kasvas kodumajapidamiste laenujääk (tarbimis- ja eluasemelaenud kokku) 15,9 miljardit krooni, siis II poolaastal vaid 11,6 miljardit.
Seega 2007. aastal toimus oodatud majanduskasvu aeglustumine jätkusuutlikumale tasemele, mistõttu on hakanud vähenema seni üleskerkinud tasakaalustamatused ja riskid. Näiteks on eratarbimise kasvu aeglustumise tõttu alanenud jooksevkonto puudujääk ja käibemaksu laekumise kasv.
2007. aasta mittemaksuliste tulude kogulaekumine ulatus 15,3 miljardi kroonini ning moodustas 107,7 protsenti plaanitust. Detsembris laekus sellest 2,2 miljardit krooni, sealhulgas 1,5 miljardit krooni toetusi. Aasta kokkuvõttes oli planeeritust tagasihoidlikum laekumine vaid varade müügi osas, teisi mittemaksuliste tulude liike laekus kavandatust enam.
2007. aasta 31. detsembri seisuga oli välisvahendeid riigieelarvesse laekunud 85,2 protsenti 2007. aastaks planeeritust, ehk 5,6 miljardit krooni. Välistoetuste arvelt on välja makstud ligikaudu 5 miljardit krooni ehk 75,8 protsenti planeeritust. Võrreldes 2006. aastaga on välisvahendeid laekunud eelarvesse 1,2 miljardi krooni võrra enam ning välistoetuste arvelt on eelarvest väljamakseid tehtud 463 miljoni krooni võrra rohkem kui eelmisel aastal. Välisvahendite planeerimine on läinud läbi aastate täpsemaks, seda vaatamata asjaolule, et 2007. aasta kevadeks planeeritud perioodi 2007-13 rakenduskavad kinnitati Euroopa Komisjoni poolt planeeritust hiljem.
Nii nagu viimastel aastatel, on riigieelarve kulud moodustanud planeeritust ligikaudu 92-93 protsenti, oli see ka käesoleval aastal. Oodatust väiksem kulude tegemine tuleneb osaliselt asjaolust, et lisaeelarvega kinnitatud kulusid ei suudeta aasta lõpuks täies mahus ära teha.
Aasta kokkuvõttes kasvasid kulud võrreldes 2006. aastaga 21,4 protsenti. Suurima osakaaluga kululiikideks olid mitmesugused eraldised (sotsiaaltoetused, sihtotstarbelised eraldised) ning tegevuskulud (personalikulud, majandamiskulud), mis moodustasid kogukuludest vastavalt 71,4 ja 20,5 protsenti. Eraldiste maht kasvas võrreldes 2006. aastaga 20 protsenti ning tegevuskulud 21,9 protsenti.
