Riigifirma juht selgitab: millises seisus on täna Eesti Energia kaks tuntud välisprojekti?
Esmalt kiitis Sutter riigikontrolli sügavuti mineva auditi eest. Ta kiitis ka seda, et riigi kui omaniku ootused on täna väga selged. Nende seas on ka põlevkivitehnoloogia arendamine ja eksport.
Kuigi täna oli teemaks kahe välisinvesteeringu käekäik, siis tõi Sutter välja veel ühe uudise.
„Kohtun kolmapäeval Maroko suursaadikuga. Neil on ka palju põlevkivi seal," avaldas Sutter, et üks välisprojekt võib riigifirmat veel huvitada. Koosolekuruumis oli kuulda kerget kahinat.
Sutter tõi välja, et Eesti Energia tegutseb kokku seitsmes riigis, teiste seas ka Lätis, Leedus, Poolas ja Saksamaal. Kui arvestada summasid, mis Utah's ning Jordaanias on kulutatud ja võrrelda neid kõikide investeeringutega, mis Eesti Energia on teinud, siis oli summa väga väike. Auditist tulebki välja, et kahe riigi projektidesse läks vaid 4% kõigist investeeringutest, mis 2006. kuni 2016. aastani tehti. (Utah 49,7 miljonit eurot ja Jordaania projektid 24,7 miljonit).
Sutter kritiseeris Utah projekti, sest seal investeeris riigifirma kinnisvarasse, aga nad peaks raha panema arendusse nagu tehti Jordaanias.
Milline on tänane seis?
Utah' projektile andis tugeva hoobi 2014. aastal langema hakanud nafta hind. Sutteri sõnul on seal tuure maha tõmmatud ja raha vähemaks võetud. Samal ajal on arendatud põlevkivi töötlemise tehnoloogiaid, kuid seda tehakse ka koduste tegemiste tarbeks, mitte vaid välisprojektide jaoks.
„Oleme saavutanud märkimisväärset edu. Õli hind on 55 dollarit barreli eest ja toodame Eestis kasumit. Sama tehnoloogia on kasutatav ka välisprojektides."
Sutter ütles alguses, et Utah' projekt on teostatav kui nafta hind tõuseb, kuid nentis hiljem, et kui hind ei tõuse piisavale tasemele, siis võidakse kaaluda projekti maha müümist. Tõenäoliselt ei tuleks selle hinda enam ka alla lasta. Lisaks otsitakse strateegilist partnerit. Jätkatakse ka erinevate keskkonnaalaste kokkulepete sõlmimist.
Sutter tõi välja, et Utah projekt asub kõrbes ja selle teevad kallimaks taristu ning transpordi küsimused.USAs on võrreldes Jordaaniaga ka tunduvalt keerulisem oma toodangut müüa.
Jordaania projekt hiinlaste taga
Jordaanias on olukord roosilisem. Jordaania soovib vähendada energia importi ning seega on nende huvi suur. Täna on edasiminek hiinlaste taga. Hiina valitsus peab otsustama, kas üks sealne suur energiaettevõte saab projekti investeerida, See viiks Eesti Energia osaluse kogu projektis 10 protsendini (täna 65%) ning projekt võiks liikuda teostamise faasi. Jordaanias on juba kaasatud üks Malaisia energiaettevõte ning kolm suurt Hiina panka on valmis 2,2 miljardit maksvat projekti rahastama.
Sutter ütles, et Jordaania valitsusega on sõlmitud leping, mis tagab elektri müügi 30 aastaks kordades kõrgema hinnaga kui on tänane Eesti tase.
„Projekt on selgelt kasumlik. Jordaanias on oma elektrist suur puudus. 2020. aastal peaks sealne jaam juba elektrit andma. Kui Hiina valitsus selle ära kinnitab, siis saavad kõik tänased kokkulepped realiseeruda," ütles Sutter.
Komisjoni esimees Jürgen Ligi tõi välja, et Hiina valitsuse otsuse võib ära rikkuda võimalik Eesti poliitikute võimalik kohtumine Tiibeti vaimse liidri Dalai-laamaga.
Ka selle projekti lõplik tasuvus sõltub nafta hinna seisust. Muide, kui investeerimisotsuseid tehti oli barreli hind üle saja dollari ning eksperdid nägid selle kasvu isegi 200 dollari peale. Täna on barreli hind 55 dollari kandis.
Hando Sutter tõi välja ka suurima vea, mida tema eelkäija Sandor Liive ajal tehti. Seda mainiti ka riigikontrolli auditis. Nimelt see, et Eesti Energia võttis ette mitu suur projekti korraga. Oleks pidanud hindama, kas neist kõigist ka jõud üle käib. Jutt käib nii välismaistest projektidest kui ka kodumaistest elektrijaamadest (nt. Auvere elektrijaam), mis vajasid samuti raha.
