Riigifirmade nõukogude parteistamine jätkub, hoolimata sellest, et "erakondlik kuuluvus ei oma tähtsust"

Probleemsete äriühingute nõukogudesse poliitikud ei trügi, sest otsuste eest ei taheta kaasvastutust võtta.

Kõik suuremad erakonnad peale Reformierakonna kinnitavad, et nemad põhimõtteliselt riigikogu liikmeid riigile kuuluvate äriühingute nõukogudesse ei nimeta (ja nad peavad sellest ka kinni). Millegipärast „juhtub” ikka nii, et oma ala spetsialistidest saavad nõukokku just vastavasse erakonda kuuluvad eksperdid.

Näiteks eelmise aasta lõpus teatati reformierakondlase Ain Seppiku valimisest majandusministeeriumi haldusalasse kuuluva Saarte Liinide nõukogu juhiks. Tema liikmeks nimetamist soovis toonane rahandusminister Jürgen Ligi ja majandusminister Urve Palo kinnitaski selle 2014. aasta suve lõpus. Valikut ei vaevunud keegi põhjendama. Nüüd selgitas Reformierakonna peasekretär Martin Kukk Ärilehele lakooniliselt, et Seppik on juba varem Saarte Liinide nõukogus olnud, „omab selles valdkonnas kogemusi ja tunneb kohalikke olusid”.

Milliseid kogemusi annab vastuolulise mainega ja praegu Ida-Virumaal kandideeriv poliitik sadamaid haldava äriühingu edukasse toimimisse? Ain Seppik ise vastas, et tema enda isikus huvide konflikti ei näe ja seda ei saagi olla. „Kui erakonna liige ei tohi ettevõtluses osaleda, siis meil polekski enam demokraatiat. Ega endisel nõukogu esimehel Ain Tatteril (MKM-i teede- ja raudteeosakonna juht – toim) polnud samuti Saarte Liinidega seost.”