Riigikogu asus alkohoolseid jooke defineerima
Riigikogu toetas Vambo Kaalu ettepanekut lisada eelnõusse peatükk alkohoolsetest jookidest ja selle liikidest.
Eelnõu kohaselt on alkohoolne jook joomiseks mõeldud vedelik, mis sisaldab üle 1,2 mahuprotsendi etanooli. Piiritus ei ole alkohoolne jook. Õlu loetakse alkohoolseks joogiks, kui see sisaldab üle 0,5 mahuprotsendi etanooli.
Piiritusjoogiks loetakse eelnõu kohaselt joomiseks mõeldud eriliste organoleptiliste omadustega ja vähemalt 15mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vedelikku.
Eelnõu määrab kindlaks, mis on rumm, viski, teraviljapõhjaline piiritusjook, veinist valmistatud piiritusjook, brändi ja viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook.
Nimetust "grappa" võib eelnõu kohaselt kasutada nimetuse "viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook" asemel ainult Itaalias valmistatud piiritusjoogi puhul.
Eelnõu selgitab ka lahti, mis on puuviljade või marjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook, rosinatest valmistatud piiritusjook rosinabrändi, puuvilja-marjaviin, õuna- või pirniveinist valmistatud piiritusjook, õuna- või pirniveinibrändi, gentsiaanpiiritusjook, puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjook, kadakamarjamaitseline piiritusjook, köömnemaitseline piiritusjook, aniisimaitseline piiritusjook, mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter, viin, liköör, munaliköör ja munasisaldusega liköör.
Samuti annab eelnõu veini, liköörveini, vahuveini ja gaseeritud vahuveinide, maitsestatud veini, maitsestatud veinipõhjalise joogi, vermuti, mõrumaitselise veini, sangria, Clarea, puuviljavahuveini, vahutava puuviljaveini, gaseeritud puuviljaveini, kangendatud puuviljaveini, siidri, perry, mõdu, õlle ja etnoõlle definitsiooni.
Eelnõu kohaselt on viin ehk vodka piiritusjook, mis on valmistatud sellisest piiritusest, mida on destilleeritud või sarnaselt töödeldud, et vähendada kasutatud toorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi. Maitseainete lisamisega võivad joogile olla antud erilised organoleptilised.
