Tavapäraselt peab eelnõudele juhtivkomisjoni määrama riigikogu kolmeliikmeline juhatus, kes aga aseesimehe Taavi Rõivase vastuseisu tõttu kokkuleppele ei jõudnud. Juhatusse kuuluvad veel esimees Eiki Nestor ja aseesimees Enn Eesmaa.

"Antud juhul on muudatusteks ühelt poolt valitsusliidu kokkulepitud uute maksude kehtestamine eelarvetulude eesmärgil: panditulumaks, pankade avansiline makse, ettevõtete autode kilovatipõhine maks jne (millest igaüks väärib eraldi debatti ning milledest igaühele peab parlamendisaadikutel olema võimalus soovi korral ka vastu hääletada) ning teisalt eelmise valitsuse ajal algatatud muudatus osalusoptsioonide soodsamaks maksustamiseks, mille eesmärk EI OLE riigieelarve tulude suurendamine vaid soodsam ettevõtluskeskkond," kirjutas Rõivas juhatusele.

Rõivase sõnul ei saa juhatus täita vaid formaalset rolli, vaid peaks reaalselt jälgima, et õigusloomes jälgitaks parimaid tavasid. "Kui Riigikogu juhatus ise ei suuda halva praktika tekkele vastu seista, siis ei ole ka imestada, kui Vabariigi President või õiguskantsler peavad (mõnikord oma mandaadi piire kombates) meie poole näppu viibutama," märkis ta.

Rõivas toetus 2011. aastast pärinevale toonase põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste seisukohale, mille järgi peab eelnõusid koos menetledes neid ühendama ühine nö "tüvi", vastasel juhul on tegemist kobareelnõuga. "Põhiseaduskomisjon on arusaamisel, et kobareelnõuks tuleb lugeda ühte eelnõusse sisult erinevate tuumik- või tüviprobleemidega eelnõude, millel puudub ühine reguleerimisobjekt ja eesmärk, koondamine," kirjutas Maruste toona detsembris fraktsioonidele.

Maruste kritiseeris kobareelnõusid mitmel põhjusel. Esiteks panevad need tema hinnangul sundseisu presidendi, kes peab kas vaidlustama kogu eelnõu või alluma sundvalikule ja otstarbekuse kaalutlusele ning aktsepteerima eelnõu esitatud kujul. Kobareelnõude menetlemine seab tema sõnul ka Riigikogu liikmed, eriti opositsiooni, sundvaliku olukorda ja loob „võta kõik või jäta kõik" olukorra, sest hääletama peab ühte eelnõud.

Riigikogu istungil kritiseerisid opositsioonilised saadikud Nestorit teravalt, kes ka samas toonis vastas. "Tegu pole kobarseadusega, lõppkokkuvõttes võib kobaraks nimetada ükskõik mida. Puht normitehniliselt on tegemist tulumaksuseaduse muudatusega. Ühine "tüvi" on tulude maksustamine," sõnas Nestor.

Opositsiooni saadikud sellise määratlusega rahule ei jäänud ja nõudsid eelnõu tagasi valitsusse saatmist. "Sel eelnõul on tõesti üks tüvi - praeguse valitsuse poolt tekitatav massiivne eelarveauk ja katse seda tasandada. Parlamendilt võetakse õigus eelnõud sisuliselt arutada," ütles Reformierakonna fraktsiooni saadik Keit Pentus-Rosimannus.

Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlussevõtmise vastu oli hääletusel lõpuks 39 riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud ja hääletuses ei osalenud viis riigikogu liiget. Kuna 50 saadikut eelnõud pooldas, võeti see menetlusse, juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.