Üheks selliseks sertifikaadiomanikuks on AS Saare Kalur,millel jäi kunagises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud arvetele 150 000 dollarit ja mille hüvitamisest riik on seni järjekindlalt hoidunud, kirjutab Saarte Hääl.

Pea veerandsada aastat on ettevõtja raha kinni hoitud ja seetõttu näeb eelnõu ette ka selle perioodi eest intresside maksmist.

Saare Kaluri juht Tiit Sarapuu märkis, et kui NSV Liidu Välismajanduspank 1990. aastate alguses külmutas toonaste Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga kontod, siis sekkus Eesti riik ettevõtete ja pankade vahelistesse eraõiguslikesse suhetesse ning teatas, et ettevõtetel pole õigust oma raha tagasi nõuda. Nõuded tõsteti VEB Fondi, ilma et asjaosaliste nõusolekut oleks küsitud.

Eelnõu on sisse antud läinud aasta septembris, algatajateks riigikogulased Jaak Madison, Artur Talvik, Jaanus Karilaid, Toomas Paur, Martin Helme.

Eelnõus seisab, et hüvitise suurus määratakse järgmise valemi alusel:

"Sertifikaadis toodud rahuldamata nõue korrutatakse kümne protsendiga (10%) (intress). Eelmises lauses saadud summa korrutatakse kahekümne neljaga (24) (aastad)."

Tõenäoliselt mõeldakse kümne protsendiga "korrutamise" all küll nõudele 10 protsendilise intressi liitmist.