Riigikogu vastandas end tulumaksu jagamises valitsusele
Kuigi rahanduskomisjon tegi kolmapäeval ettepaneku eelnõu menetlemist mitte jätkata, viidates selle rakendamise tehnilistele raskustele, oli riigikogu enamus menetluse jätkmise poolt.
Ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada, mis võimaldab selle menetlust jätkata, tegi eelnõu algataja Rahvaliit.
Seda toetasid lisaks opositsioonifraktsioonidele ka enamus koalitsioonist - Isamaliit hääletas täies koosseisus selle poolt, Reformierakond jagunes hinnangutes jämedalt kaheks ja Mõõdukate hulgas olid mõned eelnõu menetluse jätkamise vastased.
Rahvaliidu algatatud maksukorralduse seaduse, tulumaksuseaduse, maamaksuseaduse ja kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemise jätkamise poolt hääletas 58 riigikogu liiget, neli olid vastu ja kaks jäid erapooletuks. Mittehääletamisega näitasid oma meelsust 28 riigikogu liiget, kellest enamus olid reformierakondlased.
Eelnõule saab parandusettepanekuid esitada 6. veebruarini.
Rahvaliidu mullu detsembris algatatud eelnõu järgi tuleb praegune 26-protsendline tulumaks jagada 11-protsendiliseks riiklikuks ja 15-protsendiliseks kohalikuks maksuks.
Kuigi rahanduskomisjon ja ka valitsus ei olnud sisuliselt tulumaksu jagamise kui idee vastu, pole nende hinnangul seda võimalik teostada Rahvaliidu pakutud kombel.
Rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson selgitas riigikogus, et üksikisiku tulumaksu jagamine Rahvaliidu pakutud moel on tehniliselt keeruline, toomata samas kaasa olulist kohalike omavalitsuste tulubaasi paranemist.
Rahvaliidu eelnõu sisu on luua seadusandlik baas ja defineerida maksudega seotud mõisted, mis seadusega kehtestatud korras laekuvad kohalikele omavalitsusüksustele ja moodustavad nende põhilise tulude baasi.
Selleks täiendatakse eelnõuga maksukorralduse seadust, jagades tulumaksud riiklikeks maksudeks ja omavalitsusmaksudeks ning täpsustatakse nende kogumise korda.
Sellise muudatuse järgselt koosneks riigis eksisteeriv maksusüsteem maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest, maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud omavalitsusmaksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatud kohalikest maksudest.
See tähendab, et riiklik tulumaks koosneb endiselt üksikisiku tulumaksust, mille suurus oleks 11 protsenti maksustatavast tulust ja mitteresidendist juriidilise isiku tulumaksust, mille suuruse muutmist eelnõu ette ei näe.
Kohalik tulumaks on eelnõu järgi omavalitsusmaks, mille suurus on 15 protsenti maksustatavast tulust.
Sealjuures saavad vallad ja volikogud õiguse tõsta kohaliku tulumaksu määra kuni kaks protsenti.
Maksuvaba tulu määramine on riigikogu pädevuses, kuid jääb riigieelarve kanda. Selle muudatusega ei vähendata riiklikke soodustusi andes kohaliku omavalitsuse tulubaasi.
Kohaliku tulumaksu kogumine jääks endiselt maksuametile.
Seadus jõustuks eelnõu järgi 2002. aasta jaanuaris.
