Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve

 (10)
Riigieelarve teemaline pressikonverents
Riigieelarve teemaline pressikonverentsFoto: Madis Veltman

Riigikogu täiskogu võttis täna vastu 2018. aasta riigieelarve, mis toetab valitsuse pikaajalisi eesmärke edendada majanduskasvu, toetada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ja suurendada heaolu, teatas rahandusministeerium.

2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,6 miljardit eurot ja tulude maht 10,3 miljardit eurot.

“Mul on hea meel, et valitsussektori eelarve on tasakaalu lähedal ja vähendasime sügisese menetluse käigus puudujääki poole võrra. Soovin, et riigieelarve jõuaks võimalikult kiiresti tasakaalu,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Eesti riigi rahandus on heas korras. Majandus kasvab, samal ajal maksukoormus ei kasva ning valitsuse võlakoormus väheneb, püsides Euroopa Liidu kõige madalamana.”

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on riigieelarves võrreldes kevadel riigi eelarvestrateegias kavandatuga poole väiksem, nii et see jõuab 2018. aastal tasakaalulähedasele -0,25 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja püsib samal tasemel 2019. aastal. Eelarve jõuab prognoosi järgi tasakaalu 2020. aastal. Aastaks 2021 jõuab valitsussektori eelarve ülejääki 0,5 protsendiga SKPst.

Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Seotud lood:

Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb üle 60 euro kuus rohkem raha kätte. Madalama palgaga töötajate netopalk tõuseb kuni 15 protsenti.

Majanduse kestlikku kasvuvõimet toetavad taristuinvesteeringud. Valitsus kavatseb investeerida 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning Eesti elukeskkonna arendamiseks.

Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee väljaehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinna-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust.

Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem – 4,5 protsenti – siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noortetreenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare