Riigikogus võeti vastu valitsuse vigade parandus ehk alkoaktsiisi tõus vähendatud kujul

 (151)
Ligi: see on kuritegu Eesti rahva, eelarve ja ettevõtluse vastu
Riigikogus võeti vastu valitsuse vigade parandus ehk alkoaktsiisi tõus vähendatud kujul
Foto: Andres Putting

Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatus, mis vähendab poole võrra valitsuse varasemat plaani tõsta alkoholiaktsiisi. See tähendab, et 1. veebruarist ei tõuse lahja alkoholi aktsiis mitte 18% nagu varem planeeritud vaid 9%. Kange alkoholi aktsiis tõuseb 5%. Muudatuse poolt hääletas 50 riigikogu liiget, vastu oli 32 liiget.

Kuna alkoholiaktsiisi kiire tõus suurendaks olulisel määral piirikaubandust, otsustas valitsuskabinet sellega seotud riskide vähendamiseks jätta õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiiside tõusu seni plaanitust poole väiksemaks, teatasid nad ise novembri lõpus.

Kehtinud seaduse kohaselt pidanuks õlle aktsiis kerkima 1. veebruarist 17,65%, siidri aktsiis 17,89% ning kange alkoholi aktsiis 10%. Valitsuskabineti otsuse kohaselt on tõus poole väiksem ning see vähendab planeeritud eelarvetulusid ligi 10 miljonit eurot.

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles juba toona, et kõige õigem otsus oleks olnud aktsiisitõus tühistada, aga lõpuks oli koalitsiooni konsensuslik otsus seda vähendada.

Opositsioon vastu

Enne seadusemuudatuse hääletusele panekut said sõna veel fraktsioonide esindajad.

Esmalt astus mikrofoni ette reformierakondlane Jürgen Ligi, kes ütles, et hääletab selle seadusemuudatuse vastu. Ta ei suuda uskuda, et tegeleme endiselt aktsiisi tõstmisega. Aktsiisipoliitika on läbi kukkunud, selle laekumine vähenenud ning joomine on tõenäoliselt suurenenud.

Seotud lood:

„See on kuritegu Eesti rahva, eelarve ja ettevõtluse vastu," ütles Ligi. Ta lisas, et statistikud kindlasti kinnitavad mõne kuu jooksul tema sõnu, et Eestist on saanud kõige suurema piirikaubanduse osakaaluga turg Euroopas.

Ligi ütles ka, et alkoholilobistidega tema juttu seostada ei saa, sest nemad on olukorraga rahul. Nende müük on hea. Loodud süsteem võimaldab olla rahul ka 5% juurdehindlusega, samas kui tavalises jaekaubanduses, kus sa pead kliendile pakkuma mugavusi ja muud on juurdehindlus 40-50%.

„Loodan, et see silmamoondus jääb ära ja aktsiisi hakatakse alandama," ütles ta.

EKRE esindaja Martin Helme ütles, et koalitsiooni plaan on „liiga vähe ja liiga hilja." Aktsiisid tõusevad jätkuvalt. Poolteist aastat on raiutud, et kõik on hästi. „Nüüd öeldakse, et lasime väikesed vead sisse ja parandame. Ei paranda see midagi. Selle eelnõu poolt on terve mõistusega inimesel võimatu hääletada."

Andres Herkel Vabaerakonnst tõi näiteks suisa kirjandusklassika, kuid ütles, et tegu ei ole isegi mitte „Kevadest" pärit pooliku rehkenduse tegemisega. Heal juhul on tegu pooliku vigade parandusega, mis on aga hiljaks jäänud. Herkel mainis, et tegelikult alustas aktsiiside tõstmisega Reformierakond, kuid uus koalitsioon keeras sellele vinti peale.

„Piirikaubandus on tulnud, et jääda," ütlest ta.

2014. aastal võeti vastu alkoholipoliitika roheline raamat, kus oli ka punkt maksupoliitika pikast planeerimisest. Selles oli juttu maksupoliitika raamistikust ja aktsiisi tõstmisest maksimaalselt 5% aastas. Herkel avaldas soovi, et enne järgmisi riigikogu valimisi sünniks kõikide erakondade vahel mingigi maksukokkulepe. „Siiani ajab iga üks oma kinnisideid. Tuuakse esile süsteemi lammutavaid ideid, et oma lubadusi täita. Nüüd on see täiesti üle võlli läinud," ütles ta.

Koalitsioon kaitses

Seejärel said sõnajärje koalitsiooni esindajad. Priit Sibul IRList alustas sellest, et esialgne plaan oli ambitsioonikam ehk üldse aktsiisitõus ära jätta. Samas andis ta kohe hoobi Reformierakonnale, et just nende valitsuste ajal taheti kange alkoholi aktsiisi veel vingemalt tõsta. Just kange alkoholi hinnavahe on see, mis inimesi üle piiri ehk Lätti viib.

„Reformierakonna puhul on näha kuidas Saulusest on saanud Paulus," ütles ta ning täpsustas, et ka IRL oli koos reformaritega toona valitsuses.

Ta ütles, et piirikaubanduse maht kasvab kahjuks veelgi ja põhjuseks ei ole vaid aktsiisierinevused vaid ka madalam juurdehindlus.

„On suur tõenäosus, et tegeleme selle teemaga ka edaspidi. Lisaks alkoholile ka kütuseaktsiisi ja hinnaga. Vaatame, kas ja millal on vaja muudatusi teha," lubas Sibul.

Kalvi Kõva sotsiaaldemokraatidest imestas, et riigikogus räägitakse nii palju alkoholist, aga mitte leivast ja muust eesti toidust. Ta jätkas, et on tore, et spordimees Ligi soovib, et aktsiis tõuseks täismahus, mitte ei taha selle vähendamist. „Spordimehena peaks ta teadma, mida alkohol põhjustab. Aktsiisitõusu algatajate hulgas on aga olnud ka Reformierakond," ütles ta. Kõva osutas rõdul istungit kuulavatele noortele ja ütles, et aktsiisitõusudega soovitakse just nende käitumist ja tarbimisharjumusi muuta. Kõva ennast, kes ka alkoholi aeg-ajalt tarbib, muudatused ei mõjutavat. Piirikaubandus on tema meelest loomulik nähtus ja tõi paralleeli Soome ja Eesti vahelise liiklusega.

„Miks see on Läti ja Eesti vahele tekkinud? Läti keskmine palk on 900 eurot, meil üle 1200 euro. Sealt see tuleb," leidis ta.

Loe veel

Keskerakonna fraktsiooni poolt võttis sõna Mihhail Stalnuhhin, kes rõhutas, et valitsus soovib aktsiisi kaks korda vähendada.

„Ilusaid sõnu ei ole siin vaja. Te kas toetate, et aktsiis tõuseb või toetate, et tõus oleks poole väiksem."

Lõpuks sai sõna veelkord Jürgen Ligi, sest ta soovis ennast ja Reformierakonda kaitsta. Esmalt pälvis ta riigikogu saali naeru, kui teatas, et tema valitsuse ajal oli aktsiisipoliitika selline, et maksimaalne aastane tõus oli 5%. Ligi selgitas, et ei pea end mitte endiseks valitsusjuhiks vaid mõtles ikka valitsust, milles tema osaline oli.

„Seda muutis aga üks IRLi minister, kelle nime ma ei nimeta, aga kelle kehakaal on minu omast suurem" (viide endisele rahandusministrile Sven Sesterile - Ärileht).

Ligi lisas, et riskantne poliitika algas siis kui eelmisel aastal said teoks 40- ja 45-protsendilised aktsiisitõusud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare