Riigikohus kergendas Tamsalu Veskite eksjuhi karistust
Riigikohus lühendas maksukuriteos süüdi mõistetud Jaansoo tingimisi vanglakaristust pooleteiselt aastalt poolele aastale. Tingimisi karistusele määratud kolmeaastane katseaeg jäi samaks, teatas BNS.
Riigikohus leidis, et eelmise kümnendi alguses toime pandud kuriteo menetlemise käigus on rikutud Jaansooo õigust kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. Arvestades, et tsiviilhagi läheb ringkonnakohtule uueks arutamiseks, süveneb paratamatult mõistliku menetlusaja riive. Seetõttu leidis riigikogus, et Jaansoo õiguste rikkumine tuleb heastada talle mõistetud karistuse kergendamisega.
Riigikohtu hinnangul tuleb Jaansoolt välja mõistetud tsiviilhagi saata ringkonnakohtule uuesti arutamiseks, kuna selle asemel, et võtta seisukoht küsimuses, kas on tõendatud, et Jaansoo põhjustas AS-i Tamsalu Veskid maksukohustust varjates riigile tsiviilhagis märgitud kahju, vähendas kohus diskretsiooniõigusele viidates tsiviilhagi rahuldamise ulatust miljoni krooni võrra.
Võlaõigusseaduse aastatel 2002-2005 kehtinud redaktsioon sätestas, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et selle sätte kohaldamiseks peab olema võimatu tõendada kahju täpset suurust. Maakohtu ega ringkonnakohtu otsuses ei leidu ühtegi põhjendust selle kohta, miks on käesolevas asjas kahju täpse suuruse tõendamine võimatu ja milles selline võimatus seisneb.
Riigikohus leidis samuti, et kuna käesolevas asjas ei ole tuvastatud, kas AS Tamsalu Veskid oleks üldse olnud võimeline 2003. aasta sügisel ja hiljem tekkinud maksukohustust täitma, ei ole ühemõtteliselt kindel ka see, kas selle maksukohustuse varjamisega riigile kahju tekitati.
Viru maakohus mõistis AS-i Tamsalu Veskid juhatusse kuulunud Aadu Jaansoo mullu novembri keskel süüdi maksukuriteos ning määras talle 1,5 aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga, ühtlasi tuleb mehel tasuda riigile üle 5,7 miljoni krooni. Tartu ringkonnakohus jättis otsuse tänavu märtsi keskel muutmata.
Riigi 6 772 271 krooni suuruse nõude Jaansoo vastu rahuldas kohus osaliselt, mõistes süüdistatavalt riigi kasuks välja miljon krooni väiksema summa. Omastamissüüdistuse osas leidis kohus, et tegu on aegnud. AS-i Eesti Viljasalve 1 393 985-kroonise tsiviilhagi jättis kohus läbi vaatamata.
Eeluurimisel selgus, et AS-is Tamsalu Veskid toodetud kanamunade müüki ei kajastanud firma täielikult oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses. Toodangu müük toimus eeluurimisandetel sularaha eest ning tehingutest saadud raha kasutati töötajatele ümbrikupalkade maksmiseks ning muudeks kulutusteks. Osa raha kanti siiski ka Tamsalu Veskite arveldusarvetele.
Eeluurimisel selgus, et audiitori arvamuse kohaselt varjas Tamsalu Veskid aastatel 2001-2004 käivet vähemalt 10 390 000 krooni ulatuses. Lisaks toimus samal ajavahemikul firmas veel käibe varjamine ja sularaha omastamine veidi rohkem kui 9,2 miljoni krooni ulatuses, tuvastas audiitor.
Süüdistuse teine episood puudutab Eesti riigi toiduteravilja julgeolekuvaru kadumist. Nimelt sõlmiti 2002. aasta oktoobris AS-i Eesti Viljasalv ja Tamsalu Veskite vahel julgeolekuvaru hoiuleping toiduteravilja julgeolekuvaru hoidmiseks Tamsalu Veskites.
2004. aasta 5. veebruaril korraldas Eesti Viljasalv oksjoni, mille käigus müüdi julgeolekuvarude koosseisu kuuluvat ning Tamsalu Veskites hoiul olevat teravilja kogumahus 3084,40 tonni. Oksjoni võitnud aktsiaseltsid aga andsid sama aasta märtsis teada, et neil on probleeme toidunisu kättesaamisega.
Uurimisel selgus, et julgeoleku varuks mõeldud teravilja oli kasutatud Tamsalu Veskitele kuuluvate kanade ja sigade söötmiseks. Taolise tegevuse tulemusel tekitas Jaansoo riigireservi toiduteravilja julgeolekuvarudes 362,7 tonni toidunisu puudujäägi ning Eesti Viljasalvele varalist kahju summas kokku 725 941 krooni.
Jaansoo sai süüdistuse maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamises, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast.
Lisaks süüdistas prokuratuur Jaansood tema valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises suures ulatuses.
