Aprilli alguses avaldatud riigikontrolli aktis jäävad kontrollijad ja keskpank mitmetes punktides eri meelt. 7. maiks peavad keskpanga nõukogu ja juhatus esitama ettepanekud kontrollaktis fikseeritud puuduste kõrvaldamiseks. Avaldame alljärgnevalt vaid mõned suuremat vastukaja leidnud osapoolte seisukohad.
Kulla müük:
Riigikontroll: Vastuolus panga nõukogu 1992. aasta otsusega, mille kohaselt lubati müüa kaks tonni kulda, müüs pank lisaks kahele tonnile veel ligi kaks tonni kulda ning ostis kahel korral selle kallima hinnaga tagasi ning seejärel müüs selle kulla uuesti, kuid esialgsest tunduvalt odavama hinnaga. Nende kahe swap-tehingu tagajärjel sai pank võrreldes esialgu saaduga vähem 12 miljonit krooni.
Eesti Pank: Tehingud kullaga ei vajanud panganõukogu otsust. Kuld oli panga aktivate osana väga riskantne ja ebasobiv, sest on äärmiselt ebalikviidne ning ei kanna intressi. Seega oleks pank, säilitades kulda reservide osana, võinud sellega panna kaalule kogu rahasüsteemi edasise stabiilsuse. Et kulla hind on olnud kõrgem, teame tagantjärele. Täpselt ette ennustada on selliseid asju võimatu.
Pank teenis antud operatsiooniga täiendavalt 172,3 miljonit krooni.
Laen valitsusele (Oü Tartoil):
Riigikontroll: 1992. aastal andis valitsus Tartoilile laenuna 400 miljonit rubla ehk 40 miljonit krooni Venemaalt masuudi ja diislikütuse ostmiseks tagastamistähtajaga 1992. aasta lõpuks. Pank ei jälginud ülekannete sooritamisel rahandusministri taotlust ega laenulepingus sätestatud korda laenusumma ülekandmiseks Tartoili arvele või Tartoili akreditiivina Venemaa ettevõttele Russitsh, vaid kandis raha ettemaksuna Russitshi arvele. Sellega anti Tartoilile võimalus väita, et temale laenusummat laekunud pole.
Eesti Pank: Segamini on aetud kaks erinevat tehingut. Ainult tehingus valitsuse ja Eesti Panga vahel sõlmitud kokkuleppest tulenevad keskpangale õigused ja kohustused. Pank ei ole mingil määral vastutav rahandusministeeriumi ja Tartoili vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kahjude osas.
Tartu Kommertspank:
Riigikontroll: Eesti Panga nõue likvideeritud Tartu Kommertspanga vastu moodustas 58,9 miljonit krooni. 1995. aasta septembris loovutas Eesti Pank võlanõude.
Loovutamise tasuks määrati 35 miljonit krooni. Kontrollimise ajani pole loovutamise tasu maksmist alustatud.
Eesti Pank: Nõude loovutamise tasu on makstud 1996. aastal. Nimetatud nõudega on korrigeeritud Tartu Kommertspanga nõuet.
Eesti Sotsiaalpank ja Arengupank:
Riigikontroll: Eesti Panga aastaaruande kohaselt oli 1994. aasta lõpul Sotsiaalpanga laenude jääk koos intressidega 158,6 miljonit krooni ja 1995. aastal 124,5 miljonit krooni. 1995. aasta jääk hinnati alla.
Keskpank kaotas laenude maha kandmisega 198,5 miljonit krooni.
Eesti Pank: Tegelik laenude jääk oli 1994. aasta lõpul 230,6 miljonit krooni ja aasta pärast 189,9 miljonit krooni. Aluseks on Sotsiaalpanga korrektselt kinnitatud aastalõpu saldokinnitus.
Allahindlust on mõistetud kui nõude kustutamist. Tegelikult on tegemist kahjumikindlustusega reservi loomise näol. Nõudeid ei vähendatud, selleks puudus juriidiline alus.
Laenud oma töötajatele:
Riigikontroll: 1995. aasta lõpul oli laenujääke 138 panga töötajal ja nõukogu liikmel. Sellest oli eluasemelaenude jääke 62 laenusaajal kokku 13,6 miljonit krooni. Sellest summast kuulub ligikaudu pool kahekümnele panga juhatuse ja nõukogu liikmele, osakonnajuhatajale ning pangainspektsiooni juhile.
Antud laenude intress (1995. aastal 5,45 protsenti) oli tunduvalt madalam kommertspankade laenude intressist. Pank on laenusaajate erisoodustuselt tasunud tulu- ja sotsiaalmaksu.
Laenud üldiselt:
Riigikontroll: Suure osa allahinnatud ja mahakantud laenudest moodustasid laenud pankrotistunud ja likvideeritud pankadele - 262,6 miljonit krooni ehk 62 protsenti kogu mahakantud summast. Selle tulemusena on pank, valitsus ja pankade kreeditorid kandnud suurt rahalist kahju.
Eesti Pank: Võib väita, et ilma nende laenudeta oleksid valitsuse ja pankade kreeditoride kahjud olnud vähemalt sama palju suuremad, kui Eesti Pank sellistes olukordades välja laenas.
Võlakirjad (PEP):
Riigikontroll: 1993. aastal Põhja-Eesti Pangalt (PEP) raha eest ning valitsuselt PEP-i aktsiate eest ostetud VEB Fondi sertifikaadid väärtusega vastavalt 100 miljonit ja 3 miljonit krooni oli sisuliselt tagastamata finantsabi andmine PEP-ile. 1994. aastal tehti kogu summalt kahjumikindlustuseraldisi, millega vähendati Eesti Panga 1994. aasta finantstulemusi.
Eesti Pank: Väitele tagastamata finantsabi andmise kohta PEP-ile võib vastata küsimusega, milline seadus keelab Eesti Panka oma eesmärkide täitmiseks selliseid tehinguid tegemast. Järeldus, et tegemist on tagastamata finantsabiga, on ennatlik. Tegemist on siiski väärtpaberi ostu-müügi tehinguga. On raske ette näha väärtpaberihinna muutust.
Aktsiad ja osakud (Hoiupank):
Riigikontroll: Aastast aastasse kasvasid investeeringud Hoiupanka, ulatudes 1995. aasta lõpul 32 miljoni kroonini. Peale selle on Eesti Pank maksnud Hoiupangale kõrgendatud reservidelt intresse 36,7 miljonit krooni ning 1993. aastal Hoiupanga ülalpidamiskulude katteks 10,6 miljonit krooni.
Eesti Pank: Sellega tagati eraisikute nõudmiseni deposiitide likviidsus ja säilivus ning välditi Hoiupanga suuremad kahjumid, mis tulnuks katta Eesti Pangal kui Hoiupanga põhiaktsionäril. Tänu Hoiupanga saneerimisele ei ole ükski Hoiupanga hoiustaja midagi kaotanud.
Rublakontod:
Riigikontroll: Panga bilansivälistel kontodel aktiva osas kajastuvad valitsusele hoiule antud rahareformi käigus kogutud sularaharublad summas 1,46 miljardit rubla. Tegelikult anti need rublad realiseerimiseks. Kanded raamatupidamisarvestuses tehti fiktiivsete dokumentide alusel.
Eesti Pank oli sunnitud võtma endale garantiikohustused kõigi NSVL Hoiupanga EVP endiste hoiustajate külmutatud aktivate suhtes. Seetõttu on Eesti Hoiupanga 3,0472 miljardit rubla käesoleval ajal arvel Eesti Panga bilansivälisel kontol.
Eesti Pank: Panga keskraamatupidamise osakond tegi kande ülalmärgitud kontol selliste dokumentide järgi, mis on piisavaks tõendiks, et rublad anti vastutavale hoiule valitsuse varahoidlasse.
1992. aastal oli garantiikohustuste võtmine ainuvõimalik teguviis. Eestis ei olnud 1992. aastal institutsiooni, kes oleks võimeline endale sellise kohustuse võtma ja samaaegselt kindlustama Hoiupanga arveldused.
EPL
