Riigikontroll: Eesti majanduse kroonilised hädad pole kuhugi kadunud

Riigikontrolör Alar Karis andis täna keskpäeval Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle riigikontrolli aastaraporti, mis keskendub tänavu tööturule, kus luuakse tegelikke väärtusi ja mida otseselt mõjutab tööd tegevate inimeste arv.

Riigikontrolör nendib ülevaates, et 2014. aasta andmetel jõudis Eesti reaalne SKP näitaja juba päris lähedale buumiaastate tipule.

„Kahanevas tempos, aga siiski jätkab majandus 2015. aastal kasvu. Inimeste reaalne sissetulek on suurenenud, selles on oma oluline osa hindade pea olematul kasvul. Samuti on suurem osa neist, kes on tahtnud ja jaksanud, ka endale töökoha leidnud. Miks ei võiks selle olukorraga rahul olla ja pingutamise lõpetada?“ küsib Alar Karis.

Riigikontrolör on ülevaates andnud ka vastuse: rahul ei saa olla eelkõige seepärast, et Eesti majanduse kroonilised hädad on taandunud makromajanduslike näitajate positiivsuse varju, kuid mitte kadunud.

„Probleemide sõlme on pigem koomale tõmmatud, mitte lahti harutatud. Üks sõlmküsimustest on seotud tööturu toimimise ja tootlikkusega rahvastiku kahanemise tingimustes. Eesti tööturu probleemid on keerukad ja üht imelahendust ei ole,“ märkis Karis.

Ülevaates on kirjas: „Riigikontroll näeb järjest sagemini olukordi, kus riigiasutuste üksikud tegevused või projektid on oodatud tulemused rohkem või vähem saavutanud, kuid üldine probleem pole lahenenud. See on tuntud ka kui silotornide probleem, mis tõsiselt pärsib valitsemise tõhusust. Valitsus on lubanud just selles vallas teha suuri muudatusi, lõhkuda müüre eri ametkondade vahelt ja muuta seeläbi valitsemist efektiivsemaks. Praeguseks ei ole tegudega kuigi kaugele jõutud.“

Riigikontrolör on ülevaate eessõnas kirjutanud, et kas keerukusest või ajanappusest tingitult jätab infoga ümberkäimine näiteks valitsuse otsuste tegemisel veel paljuski soovida.

See ei puuduta üksnes seda, mida ja kuidas lastakse oma tegevusest välja paista avalikkusele, vaid ka seda, kuidas ise infot töödeldakse ning kasutatakse otsuste tegemisel. Kiirustamine, pealiskaudsus ja vahel ka lohakus hakkab riigikontrollile liigagi tihti silma.

Olgu selleks aruanded, mida valitsusele esitatakse, või kaalutlused ja kalkulatsioonid uute algatuste tarvis.

Lisaks tööturu põhiteemale on Riigikontroll ülevaates tavapäraselt esitanud oma tähelepanekud riigi raamatupidamise, aruandluse ning rahanduse kohta.