Riigikontroll: Eesti võiks kaaluda põlevkivi kasutamise suuremat maksustamist
Raportis on kirjas järgnev:
Demograafiliste muutustega kohanemiseks ja eelarve tasakaalu hoidmiseks on riik seni keskendunud eelkõige kulutuste piiramisele. Arvestades Euroopa Liidu toetusraha olulist vähenemist tulevikus, on kulude kokkuhoidmise kõrval sama tähtis leida ka lisavõimalusi riigieelarve tulude suurendamiseks. Üks kasutamata võimalus on maksustada senisest enam riiklikult tähtsa maavara - põlevkivi - kasutamine.
Eesti ei ole kehtestanud ühtegi sellist maksu, mille esmane eesmärk on teenida põlevkivitoodangu pealt riigile tulu. Riik on pidanud seni vajalikuks nõuda põlevkivi kaevandamise ja töötlemise eest vaid keskkonnatasusid, et mõjutada ettevõtjaid kasutama loodusressursse säästlikult ja heastada tekitatud keskkonnakahju. Põlevkivisektorist laekub riigile ja omavalitsustele keskkonnatasusid aastas ca 56 miljonit eurot.
Samuti on riik kasutanud keskkonnatasusid keskkonnakulutuste katmise asemel üha rohkem riigieelarve muude kulutuste katteks. Näiteks suunati 2012. aastal ligi 40% (siia hulka pole arvestatud omavalitsustele laekuvaid keskkonnatasusid, mille sihtotstarve on samuti määramata) keskkonnatasudest riigi üldistesse tuludesse.
Keskkonnatasudest ei piisa
Riigikontroll rõhutab, et pelgalt põlevkivisektorist laekuvad keskkonnatasud ja nende ümberjagamine riigieelarve üldisteks kuludeks ei taga riigile õiglase omanikutulu saamist põlevkivi kasutamise eest. Tulu ei teki, kuna praegused keskkonnatasud ei kata tegelikku keskkonnakahju ja negatiivsed keskkonnamõjud on jätkuvalt suured. Kui varem põhjendati vajadust taluda põlevkivienergeetikaga kaasnevat keskkonnakahju sellega, et tagada Eesti tarbijatele odavam elekter, siis avatud elektriturul ning elektri ja õli eksportimisel ei saa see olla enam argument.
Keskkonnatasude mõjuanalüüsides (Keskkonnatasude mõjuanalüüs. SEI Tallinn, Tartu Ülikool, RAKE, 2013) on jõutud järeldusele, et põlevkivisektori keskkonnatasud ei kata ära kõiki tekitatud keskkonnakahjusid ega suuna ettevõtjaid kasutama loodusressursse säästlikumalt. Samade järeldusteni on jõudnud ka Riigikontroll oma keskkonnatasusid käsitlenud auditites.
Õlitootjad naudivad suurt kasumlikkust
Põlevkivisektori maksustamise eripära on see, et kõige suurema maksukoormusega on tegevusharu, mille kasumlikkus on kõige väiksem. Konkurentsiameti 2013. aasta analüüsist selgub, et põlevkivi kaevandusettevõtte kasumlikkus on 13%, elektritootmise eeldatav kasumlikkus avatud turul 33% ja õlitootmise kasumlikkus 83%. Elektri- ja õlitootmise suurele kasumlikkusele on ühelt poolt kaasa aidanud elektri ja põlevkiviõli kõrge turuhind, kuid ka odav põlevkivi, väiksed keskkonnatasud ning põlevkiviõli maksustamata jätmine.
Näiteks on õlitootjate riigimaksude osakaal müügitulust 5 korda väiksem kui kaevandusettevõttel ja 1,5 korda väiksem kui Narva Elektrijaamadel. 2012. aastal maksis AS Eesti Energia Kaevandused riigile tööjõumaksude ja keskkonnatasudena 43 miljonit eurot, mis moodustab 53% kogu põlevkivisektori tööjõumaksudest ja keskkonnatasudest. Üle 2/3 riigile tasutud summast moodustasid keskkonnatasud.
Erinevalt Eestist maksustavad teised riigid maavarade kasutamist suuremal määral kui tavalist ettevõtlust. Enamasti küsivad riigid ettevõtjatelt maavarade kasutamise eest täiendavat omanikutulu ehk nn royalty't.
Rahandusministeerium välistas maksustamise
2013. aasta kevadeks valmiski Rahandusministeeriumil valitsuse tarvis põlevkivi maksustamise analüüs. Paraku välistati analüüsis põlevkivi kasutamiselt teenitud tulu maksustamine, kuna see ei sobivat kokku Eesti maksusüsteemi põhimõtetega. Valitsuse istungil ei suudetud maksumuudatustes kokkuleppele jõuda ning teemaga tegelemine otsustati peatada aastani 2016.
Riigikontrolli arvates tuleks põlevkivi ja sellega seotud riigitulu maksustamise küsimused kokku leppida enne 2015. aastat, kuna energeetikat puudutavates arengukavades pole põlevkivi kasutamise maksustamist lahendamata võimalik seada selgeid täidetavaid eesmärke ega tegevusi põlevkivisektori arendamiseks. Samuti vajavad selgust põlevkivi töötlejad, kes kavandavad suuri investeeringuid õlitootmisesse.
