Riigikontroll: riigi tulemus energia säästmisel kasin

Riigikontrolli hinnangul puudub riigil selge kokkulepitud eesmärk energia säästmiseks ning tulemuslik energia kokkuhoiu kava.

Energiasäästu põhimõtteid pole omaks võtnud ka riigiasutused. Energia kokkuhoiule on tähelepanu pööratud vaid üksikute riigihangete korral. Kuigi riigihangetega soetatakse miljardite kroonide eest hooneid, autosid ja kontoritehnikat, on parimate pakkumuste väljaselgitamisel jäetud energiasääst tagaplaanile. Samuti ei ole riigihoonete haldamisel analüüsitud hoonete energiakulusid ning nende vähendamise võimalusi. Selleks vajalikke andmeid riigis ei koguta.

Riigikontrolli audit juhtis tähelepanu asjaolule, et 2007. aastal ellu kutsutud energiasäästu sihtprogrammiga kavandatakse peamiselt vaid uuringuid, õigusaktide koostamist, koolitusi ning teabelevi parandamist. Vajalike säästumeetmete väljatöötamise ja rakendamiseni jõutakse enamasti alles 2011. aastal või veelgi hiljem.

Otseseid rahalisi meetmeid energia lõpptarbimise vähendamiseks on sihtprogrammis ainult kaks – kortermajade renoveerimistoetus summas 656 miljonit krooni ning kohalike omavalitsuste energiasäästu investeeringute toetamine summas 33 miljonit krooni.

Riigikontrolli hinnangul on energiasäästu kavandamisel üks suurimaid takistusi vajalike alusandmete puudumine. Ebamõistliku kulu väljaselgitamiseks tuleb võrrelda eri valdkondade energiamahukust nii Eesti-siseselt kui ka teiste riikidega, misjärel saab valida tõhusaimad säästumeetmed. Kuigi probleemile juhiti tähelepanu juba 2002. aastal, pole seni astutud olulisi samme, et andmete kogumist ja töötlemist parandada.