Riigikontroll soovitab Ida-Virumaa võtta erakorralise jälgimise alla
Selleks, et pall valitsemisalade vahel maha ei kukus, on tarvis reaalset koostööd. Päriselus on selleks palliks konkreetne inimene ja seda kindlasti tööturuprobleemide puhul. Toimiva koostöö kriteeriumiks on ametnike tegelik käitumine reaalsete juhtumite lahendamisel.
Tööturuvaldkonna piirkondlikult terava probleemina kerkis käesoleva aasta keskel esile Ida-Virumaal koondamislaine, mille ajendiks on ettevõtjate sõnul äärmiselt ebasoodsad majanduslikud olud. Asil Nitrofert, Eesti Energia ASil ja veel mõnel tööstusettevõttel on olnud kavas koondada 2015. aasta teises pooles kokku ligikaudu 1000 inimest ja seda peamiselt Ida-Virumaal asuvatest tootmisüksustest. Riigikontroll uuris selle juhtumi varal sotsiaalministeeriumist, Eesti töötukassalt, majandusministeeriumilt ja Ida-Virumaa tööstusalade Arenduse SA esindajailt, milline on olnud eri osapoolte koostöö ning valmisolek, et tulla toime erakorraliste tööturuprobleemidega.
Septembris toimunud intervjuude käigus selgus, et töötukassa on hinnanud tööturule tagasitoomist vajavate inimeste hulga oluliselt väiksemaks, kui on avalikkusele esitletud koondatavate koguarv. Seda põhjusel, et koondatute hulgas on nii juba teisel töökohal töötavaid kui ka vanaduspensioniealisi inimesi. Samuti on palju soodustingimustel vanaduspensionile minejaid, aga ka neid, kes lähevad väljateenitud aastate pensionile.
Intervjuu sotsiaalministeeriumis kinnitas, et käesoleva aasta Ida-Virumaa sündmusi ei ole põhjust nimetada kriisiks ning töötukassa tavapärane valmisolek ja rahareserv on piisav olukorra ohjamiseks. Planeeritud ja kooskõlastatud tegevust majandusministeeriumiga selles küsimuses ei ole toimunud. Toimub tavapärane tegevus.
Kui põlevkivitööstuses peaks toimuma maailmaturu energiakandjate hinnalanguse tõttu veelgi suurema mahuga koondamised, on töötukassal olemas erakorralises mahus teenuste jaoks raha reservides ning võimalus taotleda abi globaliseerumisfondist. See fond ongi mõeldud massikoondamiste tagajärgede leevendamiseks. Samas, mingeid eriteenuseid või programmi ASi Nitorfert, põlevkivitööstuse ega ka Ida-Virumaa jaoks ei eksisteeri. Sisuliselt käsitleb töötukassa kõiki, ka erakorralisi koondamisjuhtumeid, individuaalselt: olemasolevate meetmete kombinatsioon, mis oleks sobilik vastava juhtumi korral, kavandatakse iga kord eraldi.
Töötukassa nõustajad on suhelnud ettevõtetega ning konkreetselt ASi Nitrofert puhul korraldanud koondatavatele töötajatele ühe töömessi, infotunde, töötube ja individuaalseid nõustamisi. Kuna piirkonnas on pidevalt pakkuda suurusjärgus 450 vaba töökohta, peaks töötukassa hinnangul olema piisavalt võimalusi, et tööd teha soovivad inimesed taas tööd saaksid.
Riigikontrolli kohtumisel majandusministeeriumiga ja Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse SA esindajatega leiti samuti, et kriisiks ei saa tekkinud olukorda pidada. Ajakirjanduse vahendusel tekkinud tähelepanu ajel juhtus see, et majandusministeerium palus sihtasutuselt plaani, kuidas saaks kiirendada investorite toomist tööstusparkidesse. Plaan ministeeriumile esitati ja 2016. aastal on ministeeriumil kavas sihtasutusele eraldada arendustööks lisaraha.
Raha eraldamine ei tähenda aga sihtasutuse hinnangul, et tööstusparkides hakkaksid kohe ja kiirendatult uued tehased kerkima ja sobivad töökohad tekkima. Praegu on Narva logistika- ja tööstuspargis hõivatuid ca 300 ja kõige paremal juhul võiks aasta lõpuks veel sama palju uusi töötajaid töö leida. Aastaks 2019 planeeritud 4400 töökoha loomine on sihtasutuse arvates kindlasti ebatõenäoline ja selle eesmärgi saavutamiseks on sihtasutuse juhatus taotlenud nõukogult kaks aastat pikendust.
Reaalselt ei ole aga sihtasutusel olulist koordineeritud tegevust konkreetselt sel aastal toimuvate suurte koondamiste jaoks. Toimub tööstusparkide arendamise tavapärane töö, kus tehingud ei ole vaatamata tehtud broneeringutele kunagi 100% kindlad ja ka kindlad projektid ei pruugi täielikult realiseeruda.
Töökohtade loomist mõjutab tööstusalade arenduse sihtasutus selle kaudu, et kohustab investoritele krunti müües neid peale investeerimise ka töökohti looma. Selle tingimuse täitmist majandusministeeriumi kinnitusel kontrollitakse ja siiani on ettevõtted oma lepingulised kohustused täitnud.
Seepärast pole olnud vaja investoritega lepinguid lõpetada, milleks sihtasutus on endale lepinguga õiguse jätnud. Seda, millised töökohad täpselt luuakse ja millist töötasu makstakse, sihtasutus kontrollida ei saa.
Majandusministeeriumi mõju sihtasutuse juhtimisel on sihtasutuse nõukogus piiratud vaid ühe häälega seitsmest. Ka arendusraha ei eralda ministeerium sihtasutusele riigieelarvest, vaid selle nimel tuleb võistelda koos teiste taotlejatega toetuste taotlusvoorudes, mida korraldab EAS.
Koostöö töötukassaga toimub sihtasutuse töötajate ja töötukassa piirkonna esindajate vahel tavapärases korras, kuid nagu öeldud, midagi erilist seoses suurkoondamistega plaanitud ei ole. Seega võib öelda, et ka tööturu nõudluse kujundamisel toimub Ida-Virumaa juhtumi korral tegevus nii nagu alati.
Riigikontrolli hinnangul peaks sotsiaalministeerium koostöös töötukassa ja majandusministeeriumiga võtma erakorralise jälgimise alla Ida-Virumaal 2015. aastal koondatute käekäigu.
Võrrelda tuleks neid koondatuid, kes on saanud abi riigi tugimeetmetest, nendega, kes on toimetanud omal käel. Selleks tuleb detailselt vaadata, millistele töökohtadele inimesed reaalselt asuvad, et mõista, kas ning kuidas toimivad koos riigi tegevused töökohtade loomisel ja töötutele tööturuteenuste pakkumisel.
Samuti on oluline mõista, miks teatud juhtudel inimesed siiski tööle ei saa ja kas siin oleks abi riigipoolsetest sammudest (nt uued või muudetud tööturuteenused) või senise tegevuspraktika kiirest muutmisest.
