Riigikontrolli audit: riik peab kaotama eripensionid ja tekitama konkurentsi pensionifondide vahel
Riigikontroll analüüsis, kas riik on teinud vajalikud otsused, et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Tulemused aga näitavad, et kuigi riik on otsustanud tõsta 2026. aastaks üldise pensioniea 65 eluaastale, ei ole edasisi samme pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks tehtud. Veel on märkimisväärne, et alates 2008. aastast on Eestis töövõimetuspensionile minejaid rohkem kui vanaduspensionile minejaid. Näiteks 2012. aastal hakkas vanaduspensioni saama 8853 ja töövõimetuspensioni 10 099 inimest.
Asendada eripension suurema palgaga
Praegune pensionisüsteem ei taga, et inimesed töötaksid isegi vanaduspensioni eani. Riigikontrolli audit näitas, et keskmiselt minnakse pensionile 59,6aastaselt ning aastate jooksul see vanus oluliselt muutunud ei ole. Kui võtta arvesse ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionärid, siis minnakse pensionile keskmiselt 52aastaselt. Varajast pensionileminekut soodustavad muu hulgas pensioni arvukad eriskeemid, mis lubavad pensionile minna enne vanaduspensioniiga.
Ennetähtaegsele pensionile võib minna juba kolm aastat enne vanaduspensioniiga ning audit näitas, et valdavalt on selle tee valinud need, kes enne pensionile jäämist olid töötud või töövõimetuspensionärid. Need inimesed peaksid abi saama hoopis töötute toetamise või töövõimetute toetamise süsteemist, kuid nende süsteemide puudulikkuse tõttu kanduvad probleemid ja kulud üle pensionikindlustusse.
Samas töötab edasi valdav osa neist, kes hakkavad saama mõnd eriliiki pensioni. Sarnane on lugu ka eripensionidega, mis võeti avalikus sektoris kasutusele samuti paarkümmend aastat tagasi, et tagada madalate palkade tingimustes teatud ametialade töötajate sõltumatus. Kuigi eripensioni enam paljudel erialadel töötamise eest ei maksa, on see säilinud näiteks politsei- ja piirivalveametnikel ning kaitseväelastel.
Riigikontroll soovitas kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid ning vajaduse korral asendada osa ametialade puhul pensioni eriskeemid näiteks suurema palgaga ning pakkuda karjääri lõpufaasis võimalust osaleda töötamise kõrval riiklikus täiendus- ja ümberõppes.
Inimestel pole aimu kui suur on tulevikus nende pension
II samba fondide senine reaaltootlus keskmiselt nullilähedane. Fondidevahelise konkurentsi vähesus on viinud olukorrani, kus tootlus on kesine ja investeeritakse passiivselt, kuid valitsemistasud on suured.
II samba fondid on Eesti majanduse ja finantsturgude arengut mõjutanud vähe. Kohustuslik kogumispension ei ole vähendanud päevapoliitiliste tegurite mõju pensionisüsteemis ega oluliselt hajutanud pensionisüsteemi ohustavaid riske.
Samuti ei ole Eesti inimeste teadlikkus ega käitumine oluliselt muutunud ning endiselt ootavad inimesed, et hakkavad tulevikus suurt pensioni saama. 77% inimesi ei tea, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab neile pensionile jäädes riik, ning keskmiselt arvatakse, et pension peaks moodustama 74% pensionieelsest palgast. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt jääb aga II sambaga liitunutel pensioni osakaal viimasest palgast üldiselt samale tasemele kui praegu, kuid meeste puhul on näitaja keskmisest mõnevõrra suurem (ca 40%) ning naistel väiksem (ca 35%).
