Riigikontrolli karm kriitika: innovatsioonitoetuste mõju on väike ja juhuslik

Riigikontroll leidis, et aastatel 2007–2013 välja makstud 166 miljonit eurot toetusi ettevõtete uuenduslikkuse ja kasvuvõime edendamiseks on vähese ja juhusliku majandusliku mõjuga.

Innovatsiooni toetamisele suunatud kuuest peamisest meetmest vaid pooltel olid toetatud ettevõtete ekspordi või lisandväärtuse kasvu tulemused paremad mittetoetatud ettevõtete näitajatest, selgub riigikontrolli aruandest.

Innovatsioon ei ole pelgalt uue väljamõtlemine või teadus- ja arenduskulude tegemine, vaid eelkõige uuenduslikkuse abil majandusliku kasu saavutamine. Edukas innovatsioon peaks riigikontrolli hinnangul andma ettevõtjale konkurentsieelise ning suurendama müügitulu, ekspordivõimekust või toodete ja teenuste lisandväärtust. See omakorda annab võimaluse teenida rohkem kasumit ja investeerida seda ettevõtte laiendamisse, muu hulgas kõrgepalgaliste töökohtade loomisesse.

Innovatsiooni toetamise tulemuslikkus ei sõltu üksnes otsestest toetustest

Riigikontrolli hinnangul pärsib innovatsioonitoetuste mõju suurenemist riikliku innovatsioonipoliitika killustatus ja sellega kaasnev vastutuse hajumine. Ühel ajal püütakse saavutada tulemusi nii majandusvaldkonnas kui ka näiteks teaduses.

Riikliku innovatsioonipoliitika juhtimisel ei ole praegu puudus nõustamisest, vaid fokuseeritusest, detailsetest teadmistest ning otsustuspädevusest.

Audit näitas, et kuigi innovatsiooni toetamist ja arendamist on peetud riiklikult oluliseks, ei ole riigi arengudokumentides seni suudetud selgelt määratleda, millist terviklikku mõju soovib riik innovatsiooni toetamisega saavutada. Seepärast on praegu äärmiselt keeruline anda usaldusväärset hinnangut valitsuse tegevusele Eesti innovatsioonisüsteemi kui terviku arendamisel.

Teadus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkide hindamisel on valdavalt kasutusel sisend- ja väljundeesmärgid. Avalikkusele demonstreeritakse sageli näiteks teadus- ja arendustegevuse kulude kasvu, väljajagatud toetuste hulka ja eredaid edulugusid, mis loovad kuvandi, et riik on saavutanud toetustelt oodatud tulemuse. Paraku ei anna sisendi- ja väljundipõhine hindamine tervikpilti innovatsioonitoetuste mõjust majandusarengule.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on muret tekitav olukord, kus riik on heade kavatsustega paigutanud raha innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse, kuid see raha ei ole auditi tulemuste järgi suutnud tuua kaasa toetatud ettevõtete silmapaistvalt paremaid majandustulemusi ning vajalikku kiirendust riigi majanduseesmärkide saavutamisel.

Muret tekitav on innovatsioonitoetuste vähene mõju olukorras, kus viimati avaldatud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis on Eesti liigitatud alates käeolevast aastast riikide hulka, mille edasise arengu mootoriks peaks olema eelkõige just innovatsioon.

Toetused peaksid võimendama majandustulemusi

Innovatsioonitoetused peaks eriliselt võimendama toetatud ettevõtete majandustulemusi, kuna üldjuhul eelistatakse sellist tüüpi toetuste andmisel end juba tõestanud ettevõtteid või siis selliseid, millel on võrreldes konkurentidega taotlemise hetkel eelis tehnoloogilise arengus või intellektuaalse potentsiaalis.

Auditi käigus tehtud majandusnäitajate analüüs tõi esile, et 1–2 aastat pärast toetuste lõppu ei erine toetatud ettevõtete tulemused statistiliselt, see tähendab nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste poolest toetusi mittesaanud ettevõtetest.

Auditi käigus korraldati ulatuslik ettevõtete küsitlus (küsitleti 3519 ettevõtet, vastamismäär oli ligi 50 protsenti), mis näitas, et ettevõtjad nii üle- kui ka alahindavad tegelike majandustulemustega võrreldes toetuste tegelikku mõju.

Ettevõtjate positiivseid hinnanguid võib siiski pidada märgiks sellest, et toetuste tegelik mõju majandusnäitajatele ei ole veel ilmnenud. Tulevikku vaadates, peab riik väga selgelt hindama, millised makromajanduslikud muudatused on realistlikud uute kavandatavate toetuste abil.

Innovatsiooni toetamise mõjususe suurendamiseks soovitas riigikontroll järgmist:

1) suurendada innovatsioonipoliitika olulisust ning kaasata ka riigikogu innovatsioonipoliitika kujundamisse ja selle elluviimise järelevalvesse;
2) leppida kokku, millist realistlikku mõju innovatsioonitoetustelt oodatakse, seda nii üksikute meetmetena kui ka koostoimes Eesti innovatsioonisüsteemis;
3) määrata kindlaks, kes vastutab innovatsioonipoliitika lõppeesmärkide saavutamise ning poliitika elluviimise tõhusa koordineerimise eest;
4) tagada, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) oleks valmis kliendikeskseks toetuste kujundamiseks ja pakkumiseks;
5) jälgida, et riigi osalus riskikapitali pakkumises mõjutaks positiivselt seatud majandus-, sh innovatsioonipoliitiliste eesmärkide saavutamist.

Peakontrolör Tarmo Olgo rõhutas, et toetuste jagamisel ja eriti innovatsioonitoetuste jagamisel ei ole küsimus selles, kes suudab rohkem ja kiiremini toetusi laiali jagada.

"Väheneva rahahulga juures saadab edu seda, kes oskab toetust targemalt jagada. Innovatsioonitoetuste jagamise senine õppetund näitab, et toetuste mõju suurendamine nõuab täiendavat pingutust, tarkust ja süsteemsust nii ettevõtjatelt kui ka riigilt," leidis Olgo.

Erinevad hinnangud

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister lubas arvestada riigikontrolli soovitustega, mis puudutasid innovaatilisi riigihankeid ja vajadust tõhusamalt korraldada valdkonna juhtimist, kuid jäi eriarvamusele toetuste mõjususe käsitluse suhtes.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) ja EASil valmis 2014. aastal koostöös ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste vahehinnang, kus saadi sai riigikontrollist erinevat metoodikat kasutades mõnevõrra teistsugused tulemused.

Kui riigikontroll kasutas oma töös Eesti riikliku statistika andmeid, siis MKMi ning EASi vahehindamises perioodil 2007–2013 kasutati andmeallikana ettevõtete majandusaasta aruandeid. See andis analüüsiks suurema andmehulga ja koostajate hinnangul ka parema andmekvaliteedi.

Lisaks kasutas EAS edasiarendatud statistilist meetodit tulemuste leidmisel. MKMi ja EASi endi vahehindamine näitas, et osal meetmetel on toetuste mõju positiivne näiteks müügikäibele, kasumile ja töötajate arvule, kuid toetused ei aita kaasa lisandväärtuse ja ekspordi kasvule.

Teiste auditeeritute arvamused lahknesid. Rahandusminister, riigisekretär ning haridus- ja teadusminister väljendasid oma kahtlusi auditi tulemuste suhtes. Samas leidis Arengufond, et audit annab innovatsiooni toetamise olukorrast tõepärase ülevaate.