"Valitsus on kollegiaalne organ, kes püüab langetada oma otsused konsensuslikult. Riigikontrollile antud selgitustest nähtub, et valitsuses ei olnud enam üksmeelset kindlustunnet 2013. aasta sügisel tehtud otsuse elluviimiseks, kuna elluviijate vahel olid erimeelsused," rääkis Karis.

"Näiteks puudus Riigikontrollile antud selgituste järgi parvlaevad soetama pidanud Tallinna Sadama nõukogul veendumus, et laevade äriühingule soetamine ning nende hilisem opereerida andmine avaliku konkursi teel on kooskõlas riigiabi reeglitega.

Ühtlasi leiti nõukogus, et ministri suunised on ebaselged ja minister on äriühingu üldkoosoleku rollis andnud nõukogule selliseid suuniseid, mis ei kuulu aktsionäri pädevusse.

Ministeeriumi ametnikud seevastu leidsid, et antud juhul ei oleks olnud tegu keelatud riigiabiga ning Tallinna Sadama nõukogu lihtsalt otsis põhjusi, et protsessi venitada."

Karise sõnul ei ole aga riigikontroll õigusvahemees ning nende roll ei ole välja kuulutada ministeeriumi ja Tallinna Sadama vaidluses võitjat ja kaotajat.

"Võib öelda, et selle asemel, et konstruktiivselt ja edasiviivalt tegelda parima praamiühenduse tagamisega, kulutasid ministeerium ja tema valitsemisel olev äriühing väärtuslikku aega viljatutes vaidlustes," ütles Karis.

"Kokkuvõttes. Mul ei ole õnnestunud kohata kedagi, kes kogu selle aastaid kestnud parvlaevasaaga puhul kinnitaks, et see on tugevdanud tema usku riigi suutlikkusse efektiivselt ja arukalt tegutseda ning probleeme konstruktiivselt lahendada."

Karise sõnul oli olukord pigem vastupidine ja tõi selleks riigikogule näite elust endast. "Kui meie auditimeeskond oli parasjagu teel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse küsitlema käesolevale arupärimisele vastamise tarvis sealseid ametnikke, võttis n-ö kodanikuvaate kokku neid vedanud taksojuht. Jutuks tulnud järjekordse uudise peale parvlaevade hankimise teemal sõnas ta: „Kuradi tsirkus. Riik või asi!""

Karis tõdes siiski, et ei kodaniku ega riigikontrolörina ei soovi ta, et selline hinnang riigi kohta leviks.