Riigikontrolöri kandidaat Janar Holm: näen vajadust ühiskonnas kaasa rääkida

 (20)

President Kersti Kaljulaid esitles riigikontrolöri kandidaati Janar Holmi
27.01.2018 President Kersti Kaljulaid esitles riigikontrolöri kandidaati Janar Holmi.Foto: Hendrik Osula

Vastustes Vabaerakonna fraktsiooni küsimustele leiab tõenäoline uus riigikontrolör Janar Holm, et Riigikontroll peab olema asutus ja riigikontrolör isik, kes tõstatab ka ise ühiskonnas küsimusi ja julgustab debatti.

1. Nimetage palun kolm olulisemat suunda, millele Riigikontroll peaks lähiaastatel keskenduma?

Riigikontroll peab hoidma pilku peal kogu avaliku sektoril - valdkondi ja erinevat ulatust välistamata. Pidevalt tuleb hinnata ja kaardistada olulisemaid riske mõistliku rahakasutuse ja hea halduse põhimõtete järgimisel ning hindamistulemustest lähtuvalt hoida Riigikontrolli tööplaani võimalikult elavana.

Rõhuasetusena tuleks nii tulemuslikkuse kui ka õiguspärasuse vaates kõigis valdkondades tähelepanu pöörata:

1) struktuursetele reformidele;
2) suurinvesteeringutele;
3) avalike teenuste asja- ja ajakohasusele, kättesaadavusele ning kvaliteedile (sh bürokraatia vähendamine).

2. Kas peate Riigikontrolli senist rahastamist piisavaks?

Pean praegust rahastamistaset piisavaks.

3. Milline on Teie isiklik nägemus kohalike omavalitsuste auditeerimise laiendamise küsimuses. Kas peate seda põhimõtteliselt vajalikuks või mitte?

Selle üle, kas Riigikontrolli volitused avaliku sektori auditeerimisel võiksid hõlmata ka kohaliku omavalitsuse vara kasutamise, valdamise ja käsutamise tulemuslikkuse kontrollimist, tasub kahtlemata diskuteerida.

Riigikohus on seni nentinud, et munitsipaalvara kasutamise, valdamise ja käsutamise tulemuslikkuse kontrollimine Riigikontrolli poolt oleks vastuolus Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga. Siin on aga võtmeküsimuseks, kuidas tulemuslikkuse auditeerimise mõistet sisustada. Kui selle all pidada silmas võimalust sekkuda ebamõistlikult omavalitsuse otsustusõigusse, siis on see piirang mõistetav.

Kui aga sisustada seda analüüsina-tagasisidena selle kohta, kas ühe või teise omavalitsuse poolt tehtud valiku või otsusega on saavutatud sihiks seatud tulemus, võiks asuda Riigikontrolli omavalitsuse suhtes piiravas raamistikus ehk paindlikumale positsioonile. See diskussioon puudutab ka seda, kuivõrd võiks inimestel olla õigus saada sõltumatut infot, kas nende vald või linn on tulemuslikult juhitud.

Loe veel

Igatahes oleks seda, kuidas kohaliku omavalitsuse kohta oleks võimalik maksumaksjatel saada sõltumatu hinnang ka tegevuse tulemuslikkuse vaates, kindlasti põhjust arutada Riigikogu vastavate komisjonide, õiguskantsleri, Justiitsministeeriumi ja Riigikontrolli koostöös. Nagu ma olen ka varem rõhutanud – Riigikontrolli volituste muutmine ei ole Riigikontrolli otsustada.

Samas ei saa ka öelda, et Riigikontrollil puuduksid praegu volitused kohalike omavalitsuste auditeerimiseks. Seadus võimaldab hinnata riigi antud sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ja riiklike ülesannete täitmiseks antud raha kasutamise seaduslikkust ja tulemuslikkust. Samuti munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise õiguspärasust. Riigikontroll on nendes piirides oma võimalusi kasutanud ning ainuüksi viimase kümne aasta jooksul on selle kohta avaldatud üle 70 auditi.

4. Mida peate oma senise karjääri kõige märkimisväärsemaks töötulemuseks?

Töötulemusi, millele ma hea tundega tagasi vaatan, on päris mitmeid. Erinevates valdkondades – seda nii valitsemisala teemasid kui ka organisatsiooni arengut silmas pidades. Kohtumisel fraktsiooniga saan neid ehk laiemalt tutvustada. Kui välja tuua ainult üks, siis ulatust, kaasamist, kestust ja mõju arvestades oleks selleks Eesti esimese kõiki haridustasemeid hõlmava haridusstrateegia (Eesti elukestva õppe strateegia 2020) väljatöötamine ja rakendamine.

Eriliseks teeb selle juba nimetatud esmakordsus, kuna senised katsed jõuda tervikliku strateegiani on ebaõnnestunud. Samuti on erakordne protsessi ülesehitus ja põhjalikkus. Strateegia ettevalmistamist alustasime 2008.a teisel poolel ning strateegia kinnitati 2014. aasta alguses. Esmajärjekorras sõnastati teadlaste kaasabil haridussüsteemi peamised väljakutsed, korraldati laiapõhjalised arutelud ning alles pärast seda asuti strateegiadokumenti kokku panema.

Erakordne oli ka lähenemine strateegia koostamisele, mille puhul on sündmuste keskpunktiks tavaliselt ministeerium. Haridusstrateegia ettevalmistamisel olid seevastu partneriteks Eesti Koostöökoda ja Eesti Haridusfoorum, kes olid strateegiaprotsessis samaväärsed partnerid ministeeriumiga. Eesmärgiks oli tekitada võimalikult laiapõhjaline kokkulepe ning vältida seda, et haridusstrateegia oleks käsitletav kitsa parteipoliitilise dokumendina. Ka OECD on oma hariduspoliitikate ülevaadetes toonud just Eesti haridusstrateegia koostamise protsessi välja sisuka ja tulemusliku kaasamisprotsessi näitena.

5. Kas näete tulevase riigikontrolörina vajadust ning soovi veelgi enam riigi toimimise protsessides kaasa rääkida?

Kindlasti soovin ja näen vajadust kaasa rääkida. Riigikontroll peab olema asutus ja riigikontrolör isik, kes tõstatab ka ise ühiskonnas küsimusi ja julgustab debatti teemadel, millel on oluline mõju hea halduse põhimõtete ja mõistliku ressursikasutuse järgimisel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare