Seederi sõnul läheb raha Euroopa struktuurivahendite kaasfinantseerimiseks, teede-ehituse ja muude suuremahuliste projektide rahastamiseks.

"See on ääretult vajalik praegu - et elavdada Eesti majandust, et suurendada tööhõivet. See ringlusse suunatud raha laekub ka ju maksudena riigieelarvesse jälle tagasi, nii et struktuurivahendite raha kiire kasutamine on Eesti valitsuse jaoks praegu ääretult oluline," sõnas Seeder tänasel pressikonverentsil.

Seeder kinnitas, et laenusummasid ei kasutata riigi jooksvate kulude katteks.

Kolmandik laenust sel aastal käiku

Käesoleval aastal võtab riik kasutusele laenusummast umbes kolmandiku ehk 2,8 miljardit krooni. "Ülejäänud raha kasutuselevõtt sõltub vastavalt vajadustest ja me saame seda siis iga kord otsustada, kui suures mahu me rahalisi vahendeid viie aasta jooksul kasutusele võtame," rääkis Seeder.

Seederi selgitusel on tegemist raamlepinguga. Iga laenusumma välja võtmiseks tehakse raamlepingule lisaks täpsustav leping, kus määratakse ära ka täpsed laenutingimused - sh väljavõetava laenuosa summa, intress jne. Laenu intressimäär koosneks kuu kuu euruiorist, millele lisanduks marginaal, mida on eeldatavasti umbes 0,5 protsendi väärtuses.

Laenu tuleb tõenäoliselt veel võtta

Ministri kinnitusel tuleb tõenäoliselt veel laenu võtta. "Kuna meie laenukoormus on Euroopa Liidu kõige madalam, siis see võimalus on ja ilmselt praegu me oleme sunnitud laenu võtma, et need keerulisemad ajad üle elada," rääkis Seeder.

Euroopa investeerimispanga asepresident Eva Srejber kinnitas pressikonverentsil, et Eesti on riik, kellele on turvaline laenata.

Rahandusministeerium ja Swedbank kirjutasid 18. mail alla 50 miljoni euro ehk 782 miljoni krooni suurusele laenulepingule. Enne seda võttis riik viimati laenu 2002. aastal.

Euroopa investeerimispank on Eestisse investeerinud alates 1993. aastast. Kokku on pank koos täna sõlmitud lepingutega Eestisse laenanud 2,3 miljardit eurot ehk 36 miljardit krooni. Teiste seas on laenu saanud Tallinna Sadam, Tallinna lennujaam. Täna teatas 2,3 miljardi kroonise laenulepingu sõlmimisest Eesti Energia. Eesti riik on panga üks aktsionäre.

Konkreetsemad projektid:

* 2,4 miljardit krooni läheb teede-ehitusse, milleks ei kaasata Euroopa Liidu vahendeid;

* 800 miljonit krooni Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasfinatnseerimine - Jõhvi-Kukruse jt teed;

* 1,5 miljardit krooni kulub vee- ja kanalisatsiooniprojektide rahastamiseks;

* 800 miljonit krooni läheb Eesti ettevõtete investeeringute toetuseks.