Korb kirjutab, et riigi kinnisvararegistri kaudu algatati lausa menetlus, et välja selgitada, kas Maardu mõis oleks riigivaraseaduse mõistes õigustatud isikutele vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. "Ühtegi taotlust ei laekunud, seega nimetatud kinnistu riigile vajalik ei ole," nentis Korb.

Eesti Pangal on esmakordselt võimalus juba pikka aega müügis olnud Maardu mõisa maha müüa - riigile kuuluvale uhkele mõisahoonele tekkinud tõsisematest ostuhuvilistest andis keskpank teada veebruaris. Kui algselt pani pank mõisa müüki 2 miljoniga, siis nüüdseks on indikatiivseks müügihinnaks 1,5 miljonit eurot.

Küsimusele, miks Eesti Pank hinda lausa poole miljoni euro võrra langetas, vastas Madis Müller Ärilehele, et mõisad on erilised kinnisvaraobjektid, mille õige turuhinna tajumine võrdlus teiste mõisatega üsnagi keeruline. "Mõisaid müüakse Eestis üsnagi harva ja ühe mõisa müük on parajalt pikk ettevõtmine. Eesti Panga vaatevinklist me ei vaja Maardu mõisa oma põhitegevuseks ning oleme valmis seda müüma, küll aga ei ole põhjust seda teha kiirustades ja iga hinna eest.

Seetõttu otsustasime müüki alustada 2 miljoni euro tasemelt ja testida turgu. Pärast aastast müügiperioodi selgus, et selle hinnataseme lähedalt me ostjat ei leia. Praegu jätkame maakleri abiga tööd Maardu mõisa tutvustamisel ostuhuvilistele. Kuigi Maardu mõisa müük nõuab aega, on Eesti Panga eesmärk teha seda pigem hästi kui kiiresti," selgitas Müller.

Maardu mõis pandi müüki 2015. aasta veebruaris. Varem takistas müüki see, et mõis asus reformimata riigimaal. Tegu oli vallasasjaga, mida polnud võimalik hõlpsalt müüa. Eesti Pank alustas kinnistamisprotsessi 2013. aastal sügisel ning lõpule jõudis see 2015. aasta jaanuaris. Keskpank rääkis Maardu mõisast ka rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-ga, kuid selgus, et riik pole mõisa ostmisest huvitatud. Eesti Pank ostis Maardu mõisakompleksi 1993. aastal ja renoveeris selle põhjalikult järgnevatel aastatel.