Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõuniku Laila Põdra sõnul on 2007. aastal alustatud mahukas uurimistöö vajalik eelkõige selleks, et moodustada kaasajastatud infobaas. „Ülevaatlik andmekogu oleks adekvaatseks aluseks otsuste tegemisel nii muinsuskaitsespetsialistidele kui arhitektidele,” ütles Põdra.


Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja Anneli Randla kinnitusel on juba teostatud uuringutest näha, et ühes maakonnas on tähelepanu väärivaks peetud keskmiselt 250 hoonet, hoonete rühma või planeeringut. „Suur osa nendest on tehniliselt halvas olukorras ning vajaksid säilimiseks kiiret abi.” Samas ei tähenda see veel seda, et kõik need hooned muinsuskaitse alla võetakse.


Projektis löövad ekspertidena kaasa moodsa arhitektuuri asjatundjad, näiteks Mart Kalm, Lilian Hansar ja Epp Lankots, kes on tänaseks teostanud uuringuid kümnes maakonnas ja Pärnu linnas. Kogu Eestist ülevaate saamiseks tuleb 2009. aastal kaardistada ka ülejäänud viie maakonna ning Tallinna ja Tartu 20. sajandi pärand.


Pärast kogu Eesti 20. sajandi arhitektuurist ülevaate saamist asub töörühm kogutud materjali analüüsima ja teeb oma ettepanekud nii kultuuriministrile riikliku muinsuskaitse rakendamiseks kui ka omavalitsustele miljööalade kehtestamiseks ning planeeringutes arvestamiseks.