Eri sektorite paremaks sidumiseks koondatakse energiamajanduse planeerimine terviklikult nüüd ühte arengukavasse, mis käsitleb tegevusi elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse valdkondades ning nendega seonduvaid teadus- ja arendustegevusi, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma teates.

Lisaks hõlmab uus arengukava võrreldes varasemaga ka pikemat perioodi - see vaatab ette kuni aastani 2030, perspektiiviga aastani 2050.

Arengukava kirjeldab Eesti energiapoliitika võimalikke arengusuundi, lähtudes eesmärgist, et tarbijatele on tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis oleks vähese keskkonnamõjuga ja pikaajaliselt kõige konkurentsivõimelisem.

Seejuures on pakutud lahenduste puhul arvestatud energeetika valdkonna rahvusvahelisi kohustusi ja Euroopa Liidu pikaajalisi energia- ning kliimapoliitika eesmärke.

Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas teiseks väikseima energiasõltuvusega riigiks, viimastel aastatel on ligikaudu 15 protsenti Eesti energiavarustuses tarbitud kütusest imporditud.

Tulenevalt Eesti geopoliitilisest asukohast jääb energiajulgeoleku kindlustamine meile ka tulevikus prioriteediks. Eestis leiduvad kodumaised taastuvad ning taastumatud ressursid võimaldavad meie vähest energiasõltuvust säilitada, kuid senisest enam tuleb tähelepanu pöörata sünergia ja kõrgema efektiivsuse leidmisele erinevate energeetika valdkondade vahel – elektri, vedelkütuste ja soojuse tootmise ning tarbimise vahel.

Arengukava adresseerib erinevaid energia tootmise, tarbimise ja kasutamise lahendusi ning nende võimekust tagada Eesti energiatarbijatele olenemata maailmas toimuvatest muutustest soodsaim hind, sealhulgas arvestades mõju keskkonnale ja varustuskindlusele.

Tänasest algab uue Eesti energiamajanduse arengukava eelnõu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tutvustamine.