Jälle kõlavad üleskutsed, et tuleb eelistada eestimaist, mitte tarbida välismaal toodetud. Et nõnda hakkab meie majandus kasvama ja kõik me saame rikkaks.

Maag Piimatööstuse juht Valdis Noppel ütles möödunud nädalal, et nemad ostavad Eesti talunikelt ja ka müüvad Eesti kauplustele. Mitmed Eesti ettevõtjad ongi üles kutsunud, et riik võiks propageerida Eesti asju, Eesti tooteid ja kindlasti Eesti toitu. Selles loogikas on aga kolm suurt viga.

Esiteks – riik lihtsalt ei tohi seda teha. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup tuletab meelde, et kuulume Euroopa Liidu. See on tõsiasi, mida mõned ettevõtjad nagu ei teakski. „Euroopa Liit püsib neljal suurel vabadusel,” ütleb Oopkaup. „Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine ning riigipoolne propaganda siseturu kaitseks on nende vabaduste rikkumine.” Euroopa Komisjon keelab ja karistab. Toiduliidu juht Sirje Potisepp tunnistab samuti, et on pidanud mõndagi ettevõtjat harima teemal, et riik tõepoolest ei tohi seda tüüpi kampaaniates osaleda. Kui toiduliit teeb seda ise, oma kulu ja kirjadega, siis pole probleemi. Ja tulebki teha.

Rehepaplus hämaratel aladel

„Samas on ka igasuguseid kavalaid nippe, mida teised riigid teevad,” viitab Potisepp. Need kavalad nipid aga saavad ka karistatud. Näiteks Saksamaa oli väga vihane, kui britid tegid oma maal kampaaniat „Osta Briti toodangut”, ja Euroopa Komisjon sekkuski. Soome ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas, kuidas komisjon karistas ka soomlasi, sest kampaania „Kodumaal kasvanud” puhul kasutati Soome riigi rahalist tuge.

Muidugi on mitmeid küsitavusi. Näiteks eksminister Ester Tuiksoo poolt algatatud Eesti toidu programm. Asekantsler Oopakaup ei mööna, et programmi kärbiti Euroopa Komisjoni nõudel, kuid tunnistab siiski, et tegemist on piiri peal kõndimisega ja komisjon tõepoolest tegi Eesti toidu programmi kohta järelepärimisi.

Teine küsimus on protektsionismi puhul puht moraalne. Eesti riik, ettevõtjad ja lõpuks ka põllumehed on saajad, Saksamaa, Hollandi ja Rootsi maksumaksjad on andjad. Nemad rahastavad Euroopa Liitu ja Euroopa Liidu rahale loodame praeguseski majanduskriisis. Kas võtame siis nende raha ja selle eest omakorda teeme kampaania: ärge nende kaupu ostke! Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur ütleb, et ühel tasandil siin probleemi pole: „Eelkõige konkureerime lätlaste, leedulaste ja poolakatega, Saksamaa ja Rootsi maksumaksjani meie toidukonkurents eriti ei jõua.”

Kes ikkagi võidab

Andres Oopkauba sõnul oleme lihtsalt väikesed: „Sakslased võivad vihastada brittide protektsionismi peale, sest see on nende jaoks tähtis turg, aga Eesti puhul ei tasu see vaeva.”

Kõik on tõsi, aga miks kõlab see loogika varga jutuna, et niikaua kui pole tabatud, pole ka varas?

Kolmas põhjus on puht majanduslik. Näiteks Ameerika hiiglaslikku 800 miljardi dollari suurusesse stimuleerimiskavasse suruti algselt sisse klausel „Buy America!” („Osta Ameerika kaupu!” – toim.). See tähendab, et kui näiteks Ameerika sillaehitajatele antaks 100 miljardit dollarit, siis kohustusega osta terast Ameerika tootjatelt, kuigi see on Hiina terasest 15% kallim. Aga vähemalt on see kodumaine ja kodumaa majanduse toetamisest võidavad ju kõik. Siis tõstsid aga häält Ameerika sillaehitajad ja ütlesid: „Mis tähendab, et võidavad kõik? Meie oleme ju 15% võrra vaesemad, kui peame kallimat terast ostma.”

Eks sama kehtib ka Eestis. „Loomulikult, ma ise ka tarbijana leti ääres, kus on ilus punane Poola õun kuus krooni kilo ja kõrval kärbatanud Eesti õun 17 krooni kilo, ei saa mõelda ainult Eesti toidu soosimisele,” tunnistab toiduliidu juht Sirje Potisepp. Potisepp lisab, et ükski soovitus „Eelista eestimaist” ei saa olla absoluutne, aga kui ikkagi hind ja kvaliteet on konkurentsivõimeline, siis võiks esimesena pilgu pöörata Eesti toote poole. Potisepal on õigus. Eesti toodet tuleb eelistada, aga võrdsetes tingimustes. Ja toiduliidu ning toiduainetöösturite kampaaniad Eesti toidu propageerimiseks on kiiduväärsed. Seda tuleb teha. Ainult reegleid ei tohi rikkuda.

Majandusteadlased ei toeta protektsionismi

•• Majandusteadlased võivad vaielda maksupoliitika üle, fiskaalpoliitika üle, aga üks valdkond, kus valitseb tugev konsensus, on see, et vabakaubandus on hea ja protektsionism paha. Ka Heido Vitsur ökonomistina nendib seda. Loogika põhineb spetsialiseerumisel, oma konkurentsieeliste ärakasutamisel, mis aga annab tulemust alles siis, kui kaubandustõkkeid ei toetata.

•• „Protektsionism on nagu ahelreaktsioon: kui üks teeb, teevad ka teised,” lisab Vitsur „Eestil ei ole protektsionismist midagi võita.” Ahelreaktsioon paistab hästi välja. Kuidas eurooplased hakkasid kohe ameeriklasi vastumeetmetega ähvardama, kui nood tõstsid loosungi „Buy American”. Või kuidas eelmisel nädalal veeres lumepallina üle Euroopa prantslastest alguse saanud ning tšehhide, sakslaste ja rootslaste poolt jätkatud ähvarduste laine. Kõik sai alguse Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy pillatud lausest, et Prantsuse autofirmad võiksid oma Ida-Euroopa tehased kinni panna, et säilitada tehaseid Prantsusmaal.

•• Ja lõpuks, mis on see, mis peab päästma Eesti majanduse ja millest kõik-kõik Eestis räägivad? See on eksport. Me tahame ise välisturul võrdsetel tingimustel müüa. Selge, et siis tuleb lasta  seda teha ka välismaalastel Eestis.