Riik hammustab tulevast aastast hoiustel teenitavast intressist viiendiku. Tulumaksu tuleb tasuda ka varem sõlmitud lepingutelt

„See on tõeline ebaõiglus, ajab ikka väga vihaseks selline asi, “ rääkis Ärilehele nördinud lugeja, kes oli just maksuametist kuulnud, et peab uue aasta alguses oma viis aastat tagasi sõlmitud tähtajalise hoiuse lepingu intressidelt viiendiku riigile loovutama.

Et pea olematute hoiuseintresside juures maksimaalselt teenida, oli ta lepingut sõlmides valinud variandi, kus intress kogu viie aasta eest makstakse välja lepingu lõppedes. Õnnetuseks lõpeb leping tuleval aastal.

„Kõik need aastad teadsin, et varsti laekub väike lisa ja nüüd siis pean osa sellest riigile loovutama. Aga minu õigustatud ootus?“ küsis ta.

Nimelt hakkab tulevast aastast kehtima seadusemuudatus, mille kohaselt tuleb hoiustele makstavalt intressilt tulumaksu tasuda. Rahandusministeerium loodab sellega järgmisel aastal riigikassasse koguda 1,7 miljonit eurot.

Nagu Ärilehe poole pöördunud inimeste kommentaaridest selgub, olid nad küll seadusemuudatusest kuulnud, kuid ei olnud mõistnud, et see puudutab ka juba varem sõlmitud lepinguid.

Swedbanki kommunikatsioonijuhi Kristi Roosti sõnul on seadusel tõepoolest tagatsiulatuv mõju juhul, kui tähtajaline hoius lõpeb pärast 2018. aasta 1.jaanuari. Need intressid, mis on kätte saadud enne tuleva aasta algust, on tulumaksuvabad ja tagasiulatuvalt nende pealt tulumaksu kinni ei peeta.

Inbank on panga finantsjuhi Marko Variku sõnul oma tegevusajal 3-aastast hoiust pakkunud kuni 3% suuruse aastase intressiga. 10 000 eurot hoiustanud kliendi eesmärk oli teenida sellelt ligi 900 eurot intressitulu. Seadusemuudatuse valguses on kliendi reaalne tulu aga 720 eurot. „Hoiustaja pahameel ning soov otsida alternatiivseid lahendusi on sellises olukorras täiesti mõistetav,“ tõdeb ta.

Kuna intressimäärad on olnud madalad, siis väga pikaks ajaks kliendid oma raha panka kinni panna ei taha. Pankade kinnitusel on kõige levinum 1-aastane tähtajaline hoius, mis automaatselt pikeneb.

Võrreldes ajaga, mil intressimäärad olid kõrgemad, on tähtajaliste hoiuste populaarsus märkimisväärselt langenud. Kellel on tõesti rohkem raha kogunenud, üritavad sellelt tootlust teenida teiste vahenditega.
SEB kommunikatsioonijuhi Evelin Allase sõnul mõjutab seadusemuudatus neljandikku panga hoiustajatest ehk 5000-7000 inimest.
Varik tõdeb, et Inbakis on puudutatud peaaegu kõik eraisikust hoiusekliendid.
Swedbanki hinnangul mõjutab muudatus vaid piiratud hulka kliente, sest intressi saamiseks peab kontol olema piisavat suur summa.

Allas toob välja, et enamus hoiustajaid on vanemaealised. Neist paljudel ei ole täna vajadust tuludeklaratsiooni esitada, nüüd tuleks seda teatud juhtudel aga teha. „Näiteks juhul, kui neil on tõstetud tulumaksuvaba miinimumi arvelt hoiuselt kinni peetud tulumaks tagasi küsida või siis investeerimiskonto kasutamise korral,“ toob ta näite.

Luminori kontode ja hoiuste tootejuht Linda Noorlind märgib, et uuest aastast kuuluvad tavaline nõudmiseni hoius ja muud hoiused (tähtajaline hoius, kogumishoius, reservhoius) finantsvara hulka, millelt saadavalt tulult tekkivat maksukohustust saab maksumaksja edasi lükata.

RAHANDUSMINISTEERIUMI KOMMENTAAR

Füüsilise isiku tulud maksustatakse tulumaksuga nende saamise hetkel kehtivate reeglite kohaselt. See põhimõte ei kohaldu mitte üksnes intresside, vaid kõikide füüsilise isiku tulude puhul. Ka näiteks töötasu, mis on teenitud aastaid tagasi, kuid välja makstud alles 2018. aastal, läheb maksustamisele oluliselt teiste reeglite kohaselt võrreldes selle teenimise hetkega. Seega tekkivas olukorras ei ole midagi erandlikku ega vastuolu maksustamise üldpõhimõtetega.

Investeerimiskonto lubab tulumaksukohutust edasi lükata
Maksukohutuse edasilükkamiseks saab kasutada investeerimiskontot. Eraisikutest investoritel on selle konto kaudu investeerides võimalus saadud tulult tulumaksu maksmist edasi lükata. Tulumaksukohustus tekib siis, kui inimene võtab investeerimiskontolt rohkem raha välja, kui on sinna sisse pannud. Tegemist on tavalise pangakontoga, kuid oluline on, et seda kasutatakse vaid investeerimiseks. Et seda hoiuseintresside maksukohustuse edasilükkamiseks kasutada, tuleb kliendil pangale teada anda, et intress tuleks kanda investeerimiskontole. Samas, kuna investeerimiskontol olevat raha saab kasutada vaid investeerimiseks, siis juhul, kui inimene plaanib intressidest saadava raha ära kulutada, ei ole seda mõtet investeerimiskontole kanda.

Inbank peibutab intressi ettemaksuga
Inbank peibutab kliente reklaamikampaaniaga, milles pakutakse võimalust, et kuni 20.detsembrini sõlmitavatel tähtajalise hoiuse lepingul makstakse intress välja hoiustamisperioodi alguses ehk enne seadusemuudatuse jõustumist ning seega intressilt tulumaksu maksma ei pea. Panga kodulehe andmetel pakutakse 3000 euro kolmeks aastaks hoiustajale 2% aastaintressi ehk kokku 182,67 eurot. Tuhande euro hoiustamisel oleks intressimäär sama ning intressina saaks veidi alla 61 euro. Marko Varik kinnitab, et kampaania on edukas ning iga päev tuleb vastata klientide seadusemuudatuse mõju puudutavatele küsimustele.

Kuidas seadusemuudatus klientide käitumisharjumusi võiks mõjutada, on pankade esindajate sõnul keeruline prognoosida, kuid üldiselt usutakse, et suuri muutusi ei tule.
LHV treasury juht Juhan Peet ütleb, et hoius on oma iseloomult finantsvara ning on loogiline, et sellelt teenitud tulult ka tulumaksu tuleb maksta. „ Ei oska öelda, miks varasemalt pole hoiuselt saadavat intressi maksustatud, kuid ma ise arvan, et praegu on hea aeg selle loogika õigeks pööramiseks, sest madalate intressimäärade keskkonnas ei ole eriti kaotajaid ning muudatus suuremat pahameelt ei tekita,“ usub ta.