Nimelt kaalub sihtasutus, kas osta Hansapangalt 14,69 miljoni kroonine nõue AS-i Läätsa Kalatööstus vastu nominaalväärtusega, samuti arutatakse, kas pangalt võetakse üle ka AS-i Hiiu Kalur 5 miljoni kroonine nõue hinnaga 1 kroon.

MESA nõukogule koostatud materjalist selgub, et projekti eesmärgiks on vähendada Läätsa kalatööstuse laenukohustusi, muutes ettevõte jätkusuutlikuks, ja suurendada omaniku vastutust ettevõtte edasises tegevuses.

MESA on juba aidanud paljusid firmasid

MESA juhatuse esimees Raul Rosenberg ütles, et nimetatud tegevuses pole midagi imelikku. “Väga palju on neid ettevõtteid, kellega oleme sarnaselt talitanud. See pole mingi erand,” tõdes Rosenberg. “Maapiirkondades on tööpuudus suur ning iga ettevõtte sulgemine toob kaasa koondamisi. Meie eesmärk on tööhõivet maapiirkondades sälitada,” põhjendas ta.

Seda, milline on Läätsa kalatööstuse ning Hiiu Kaluri majandusolukord, ei soovinud Rosenberg täpsustada. Samas kinnitas ta, et projekti näol pole tegu kalatööstusettevõtte saneerimisega.

“Oleme pikalt selles osas koostööd teinud Hansapangaga, et leida võimalus, kuidas seda ettevõtet paremini edasi viia. Ettevõte on meile oma plaanid avanud ning kui me saame sihtasutusega neile appi tulla, siis pikemas perspektiivis peaksid ettevõtja finantskoormused kahanema. See pole mitte niivõrd meie, kuivõrd panga teene,” ütles Rosenberg.

“Piltlikult öeldes taotleme me Maaelu Edendamise Sihtasutuselt finantseeringut Läätsa kalatööstusele,” selgitas AS-i Hiiu Kalur juhatuse esimees Toomas Kõuhkna ettevõtte plaane. “Loodame saada senisest pehmemaid tingimusi. Oleme otsinud selleks ka panku ja finantsasutusi, kuid kalandus pole sektor, kuhu tahetakse raha anda. MESA ongi ellu kutsutud selle mõttega, et nõutavad tagatised pole nii suured,” lisas ta.

Hiiu Kaluri juhi sõnul loodab ettevõte MESA kaudu taotleda oma laenu kuumakse vähendamist. Hetkel tasutakse laenu Hansapangale, kus ettevõte on võtnud laenu nelja aasta peale. Laen soovitakse aga viia MESA alla taotlusega, et aega maksmiseks oleks enam. Nii on arutatud laenuperioodi pikkusega seitse kuni kümme aastat.

Kalatööstuste olukord igal juhul ei halvenevat

Juhul kui MESA lükkab kalatööstusettevõtte taotluse tagasi, ei halvenda see Läätsa kalatööstuse ning Hiiu Kaluri praegust majandusolukorda. “Hansapank on olnud meile siiani hea partner. Loodame sel juhul saada Hansapangaga oma maksegraafiku paremaks,” ütles Kõuhkna, kelle sõnul otsustati kõigepealt proovida oma võimalusi sihtasutuse vahendusel.

MESA nõukogu liikme Toomas Vareki sõnul tuleb nõukogul täna nimetatud projekti raames kokku võtta kõik plussid ja miinused, nii et MESA ei võtaks endale liigseid riske, kuid et ei kaotataks ka töökohti. “Eesmärk on püüda selliseid asju lahendada positiivselt, kuid samas peavad olema ka garantiid väga tõsised,” sõnas Varek.

Hiiu Kalur Grupi olukord paraneb

Läätsa kalatööstuse raskused said alguse 2002. aastal, kui pärast tehase rekonstrueerimist hakkas dollar Eesti krooni suhtes nõrgenema ning turul tekkis olukord, kus pakkumine ületas nõudlust.

Kehv turusituatsioon tõi kaasa aga konservihinna madalseisu. Järgnesid 2003. aasta rasked jääolud. Kevadel 2003 lõpetati ettevõttes konservide tootmine ning korraldati koondamine, mille tagajärjel kaotas töökoha 167 töötajat. Hüvitisena maksti neile 1,5 miljonit krooni. Praegu annab ettevõte tööd 134 inimesele.

Kuigi Hiiu Kalur on viimasel kahel aastal (2002 ja 2003) olnud kahjumis, on ettevõtte majandusnäitajad alates eelmise aasta sügisest järjest paranenud – turule on toodud uued tooted ning piiratud on töötajate arvu ja jooksevkulusid. Samuti on seljataga mahukad investeeringud. EPL