Riik kasvatab Nutilaboritega IT-sektorile järelkasvu
Eelmisel õppeaastal käivitunud Nutilaborite projekt jätkub sel aastal, mil lisaks möödunud aasta enam kui 600le õpilasele saavad osaleda IT-huviringides veel 400 last üle Eesti.
Nutilaborid pakuvad võimalust tegeleda lastel arvuti- ja tehnikaehitusega, robootikaga, programmeerimise ja mobiilsete rakenduste loomisega, teatas sihtasutus Vaata Maailma.
Sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo sõnul tõestasid eelmisel aastal käivitunud NutiLaborid, et laste ja noorte huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna huvitegevuse vastu on suur ning sealt saavad nad parema ettekujutuse, kuidas edaspidi oma elu IKT valdkonnaga siduda.
„Sel aastal esitati NutLabori taotluseid kordi rohkem, kui meil toetust võimalik jagada oli. See näitab vajadust IKT huvitegevuse korraldamiseks ja koostöö arendamiseks riigi ning ettevõtete vahel,“ lisas Kivilo.
ITL juhatuse liige Enn Saar märkis, et ITL on esitanud üleskutse kõigile oma liikmetele ühineda Nutilabori projektiga. „Me vajame IT-sektorisse järelkasvu ning just NutiLabori laste hulgast võivad sirguda meie järgmised ettevõtete IT-juhid ja tippspetsialistid,“ ütles Saar.
Vaata Maailma SA koostöös EMT, Elioni ja Microsoftiga seadsid 2012. aastal eesmärgiks toetada ja soodustada infotehnoloogia-alast huvitegevust projektiga NutiLabor. Ühe algataja, Microsoft Baltikumi juhi Rain Laane sõnul loodavad nad Nutilaborite kasvandike seast leida endale tulevasi kolleege. Tänavu liitus toetajateringiga veel Playtech, Itella, BCS Itera ja Codeborne ning projektiga ühinemist kaaluvad veel mitmed teisedki ettevõtted.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka sõnul osaleb ametliku huvikoolide statistika järgi ainult kolm protsenti noortest tehnoloogiavaldkonna huvihariduses. Seda on tema sõnul ilmselgelt liiga vähe ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soov on seda arvu lähiaastatel kolmekordistada.
Huviringide eesmärk pikas perspektiivis on luua soodne pinnas järelkasvule info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris. Eesti riik on määratlenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna üheks majanduse eduteguriks ja eelisarendatavaks valdkonnaks.
Ka riigi strateegilised arengukavad rõhutavad loodus- ja täppisteaduste rolli olulisust Eesti konkurentsivõime arendamisel.
