Nädala algul kohtunud kahe ministeeriumi spetsialistid otsisid võimalusi, kuidas seda teha. ?Öko-uuenduslikkus on teema, mille vastu on huvi mõlemal ministeeriumil,? lausus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler Ahti Kuningas. ?Ühelt poolt säästab uudsete keskkonnatehnoloogiate arendamine ja juurutamine keskkonda ning teisalt loob tehnoloogiaid arendavatele ettevõtetele konkurentsieeliseid ja majanduslikku tulu,? loetles ta.

Riigieelarve rahade senisest suuremat suunamist keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamisse kaalutakse eriti seoses ökomaksureformiga, mille käigus suurenevad ettevõtjatele saastemaksud ning kasvab ka keskkonnatasude laekumine riigieelarvesse.

MKM toetab uuenduslike tehnoloogiate arendamist läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS). Tänaseks on EAS rahastanud ettevõtete keskkonnatehnoloogilisi arendusprojekte ligi 30 miljoni krooni väärtuses. Näiteks sai Eesti ettevõte AS Laser Diagnostic Instruments mullu EAS-ilt 4,5 miljonit krooni, et luua seade, mis muuhulgas suudab lennuki pardalt avastada naftalekkeid. Paljude projektide puhul leiab aset ettevõtete ja ülikoolide aktiivne koostöö ? uuringud ja arendustööd viib läbi ülikool, tulemusi kasutab ettevõte.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) viib täna ellu tehnika programmi, mis on seni sisuliselt ainus otseselt keskkonnatehnoloogiate arendamisele suunatud programm. Paraku on rahaeraldused sellele olnud suhteliselt tagasihoidlikud, kuna KIK-il on pakilisemaid prioriteete, esmajoones veemajandus ja jäätmekäitlus. Tänavu on tehnika programmi raames välja makstud toetusi 3,5 miljoni krooni ulatuses.

EASi teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise programm ning KIK-i tehnika programmi on omavahel küllalt sarnased. Arvestades EAS-i kogemusi tehnoloogiaarenduse toetamisel, on otstarbekas kaaluda võimalusi suuremaks koostööks või programmide ühendamiseks.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna peaspetsialist Jüri Truusa sõnul asub ministeerium Euroopa Liidu keskkonnatehnoloogilise tegevuskava raames peatselt tuvastama Eestile olulisi keskkonnatehnoloogiaid ning töötama välja põhimõtteid tehnoloogiaarenduse stimuleerimiseks. Sel eesmärgil luuakse koostöövõrk, milles osaleb ka MKM.

Kohtumisel lepiti kokku, et koostöövõrgu üheks esimeseks ülesandeks saab olema ülesandepüstituse koostamine eeluuringule, mis aitaks selgitada, milline on Eesti ettevõtete potentsiaalne nõudlus keskkonnatehnoloogiate arendamisele suunatud toetusprogrammi järele.