Riik kavatseb leevendada 1330 firma rahamure

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist möödunud neljapäeval valitsuse lauale liikunud eksportijate abipakett võiks kava koostajate hinnangul leevendada 1330 ettevõtte rahastamisraskusi.

Neis firmades töötab kokku 50 000 inimest, kelle töö viljana eksporditakse aastas 31 miljardi krooni jagu kaupu ja teenuseid, mis moodustab riigi ekspordist ligi kuuendiku.

Et eelarvekärbete arutelu tõttu jäi plaan neljapäeval valitsuse päevakavast välja, asuvad ministrid seda arutama täna. „Saame pärast seda öelda, mis kujul ja kas pakett tööle hakkab,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas. „Kui valitsus materjalid heaks kiidab, saab KredEx osa meetmetega alustada veebruari teisest poolest.”

Kuigi tugipakett ise on valmis, tegeleb ministeerium veel kava rakendamiseks vajalike protseduuride väljatöötamisega. Üldiselt on selge, et abi taotlemiseks tuleb pöörduda kommertspankade või KredExi poole.

Nii vahendavad laenukäendusi ja riigilaene pangad, omakapitalilaene KredEx, ekspordigarantiisid ja laenude refinantseerimist pangad ja KredEx koos.

Et maailmamajanduse seisu paranemist on raske ennustada, ei ole Kuninga sõnul paketi kasutamise tähtaega paika pandud. Pigem üritatakse n-ö konjunktuuripakett kiiresti töösse lasta, et ettevõtteid aidata.

Eesti kaubandus-tööstuskoja osakonna juhataja Mait Palts usub, et abi on paketist rohkem kui vaid otsestele eksportijatele. „Kuna suur hulk eksportivaid ettevõtteid kasutab siiski kohalikke allhankijaid, avaldub positiivne mõju ka neile ning loomulikult väljendub see ka maksulaekumiste ja töökohtade näol,” ütles Palts.

Teisalt ei osanud ta hinnata, kui paljudeni abi jõuab. „Majanduses valitsevad üldises plaanis ikkagi negatiivsed ja teadmatuse meeleolud ja leidub kindlasti neidki, kes tingimustele vastaksid, kuid ei julge täiendavaid investeeringu- või arenguplaane teostama hakata,” arvas ta.

Ometi avaldas Palts lootust, et paketiga väljatulek ja selle rakendamine lisab mõningast kindlust ja aitab taastada ette­võ­te­te ja riigi usaldusväärsust.

Praeguste plaanide järgi peaks riigi abiga ettevõteteni jõudma kuni 6,1 miljardit laenukrooni.

Et eksportijate abipaketi tingimused ei ole veel täpselt paigas, ei kiirusta pangad esialgu ülearu rõõmustama. Kavas osalemine pakub aga huvi.

Swedbanki ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov selgitas, et esialgu on veel vara öelda, mis efekti riigi pakutavad abimeetmed anda võivad. Nii on vara ennustada, kuidas võivad need mõjutada laenupraktikat.

„Ehkki Eesti riigi abi on oluliselt väiksem kui euroala riikides, on sellest eeldatavasti siiski abi meie ettevõtlusele. Vaatame, kuidas need meetmed ellu rakenduvad ja milline on tegelik efekt ettevõtetele tänases keerulises konjunktuuris. Seejärel teeme otsused omapoolsete sammude kohta,” ütles Sokolov.

SEB ettevõtete panganduse valdkonna juhi asetäitja Allan Parik ei soovinud teemat pikemalt kommenteerida, öeldes vaid, et pakett on väga tervitatav. „SEB on kindlasti paketi võimaluste kasutamisest huvitatud,” sõnas ta.