Riik külvab ametnikud rahaga üle
Kui Põhja-Eesti päästekeskuse Kesklinna keskkomando pealiku asetäitja Vladimir Goronkov kuuleb, et järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõus on kirjas päästeteenistujate 33-protsendine palgatõus, ei löö ta nägu õnnest särama, vaid hoopis tõsineb. “Ärge seda meestele küll öelge, ennegi on nii juhtunud, et paberil on kirjas üks, aga tegelikkus kujuneb teiseks,” manitseb ta.
Teade, et järgmisse aastasse on kavandatud ka päästeteenistujate palgatõus, paneb mehed muigama, sest kümneprotsendist palgakasvu on nad näinud igal aastal, kuid elukalliduse tõus on selle olematuks muutnud.
Naerab laginal
Suisa laginal naerma ajab mehi küsimus, kas nad saavad Eesti keskmisele lähedast palka. Rühmapealik Sergei Menkov otsib välja kausta, kus on palgalehed. Kui 1994. aastal oli tema tunnipalk 11,6 krooni, siis 2006. aasta juulis 37 krooni. Ülemuseks olemine annab märgatavat palgalisa, kuid näiteks autojuht Arne Allose tunnipalk jääb alla 30 krooni. “Minu tütred, kes tanklas kohvi valavad, saavad ka 25 krooni tunnipalka,” rõhutas Menkov ebavõrdsust.
Meeskonnavanem Jüri Pisar leidis, et normaalne palk oleks 10 000–12 000 krooni puhtalt kätte, siis ei peaks mehed lisateenistust või hoopis tasuvamat töökohta otsima. Menkov lisas, et palga suuruse mõõdupuuks võiks olla kütuse hind. “Normaalne palk oleks siis, kui ma saaksin osta oma palga eest tuhat liitrit kütust.”
Siseministeeriumi haldusalasse jääval politsei- ja päästeametil on eelnõu järgi loota palgatõusu, mida näitab personalikulude kasv. Nii on politseiametnikel oodata 13-protsendist ja päästeteenistujatel 33-protsendist palgatõusu.
Samas on siseministeerium ainus, kus personalikulud vähenevad viiendiku võrra. See on põhiliselt tingitud välisabi mahu vähenemisest.
Personalikulude kasvu poolest on esikohal välisministeerium 36,3 protsendiga, teisel kohal on sotsiaalministeerium ja kolmandal kultuuriministeerium. Kuigi keskkonnaministeeriumi personalikulude kasvuks on mõeldud vaid 13,3 protsenti, toob eelnõu ministeeriumi haldusalas oleva kiirguskeskuse 19 töötajale 136,6-protsendise, keskkonnainspektsioonile ligi kolmandiku ja maa-ametile neljandiku võrra suurema palgatõusu.
Põllumajandusministeeriumi hallatava PRIA ülesannete täitmiseks on ette nähtud 390 koosseisulist töötajat. Personalikulude 23,9-protsendine kasv on tingitud palkade tõstmise vajadusest, et vähendada spetsialistide voolavust.
Kommentaar
Jaanus Murakas, tulundusühistu E-Piim juhatuse esimees
Piimandussektoris pole nii suur palgatõus, nagu on järgmiseks aastaks kavandatud riigiametites, küll võimalik. Kes teeb riigisektorile raha? Ikka erasektor. Kuid nüüd tuleb välja, et erasektor on vaesemas olukorras kui see, kes raha kulutab. Sellises olukorras pole majandusõpikutest mingit kasu, need võiks kohe ahju visata.
E-Piim ei saa küll kolmandiku-neljandiku võrra palka tõsta, konkurents on ju tihe ja nii suur palgatõus tooks kaasa ka kaupade kallinemise. Aga kui riigiametites on palk märgatavalt kõrgem kui erasektoris, siis varsti ei jäägi erasektorisse töötegijaid alles, kõik jooksevad riigipalgale. Mis mõtet on riskida rahaga, võtta vastutust, kui palga saab kätte kergemini ja lisanduvad ka avaliku sektori hüved?
