Riik loobus 257 miljonist kroonist

Valitsus loobus teisipäeval Eesti Energia eelmise aasta kasumi dividendimäärast, mis jätab riigi ilma valitsuse varasema määrusega ette nähtud 257,25 miljonist kroonist.

Valitsus oli selle aasta 8. mai määrusega kehtestanud riigi äriühingutele ja riigi otsustusõigusega äriühingutele 2001. aasta puhaskasumi dividendimääraks 70 protsenti. AS Eesti Energia teenis mullu kasumit 367,5 miljonit krooni, millest 70 protsenti ehk 257,25 miljonit krooni kuuluks riigile.

Valitsuse pressinõunik Hanna Hinrikus ütles ETAle, et teisipäeval kinnitas valitsus korralduse Eesti Energia mulluse kasumi pealt nullprotsendilise dividendimäära kehtestamiseks. Selle kohaldamise vajadus tuleneb korralduse seletuskirja kohaselt mahukatest investeeringutest Narva elektrijaamade kahe energiaploki renoveerimisse ja elektrivõrkude tõstmisse.

Sellise investeerimismahu jaoks ei jätku ettevõttel omavahendeid, mistõttu on ta sunnitud kaasama ka suures mahus võõrkapitali, mille hind ja kogus sõltuvad ettevõtte omakapitali mahust. Kasumi jätmine ettevõttesse oleks positiivse mõjuga võõrvahendite kaasamisel ning seda eelkõige võõrkapitali hinna suhtes.

Peaministri ülesandeid täitev majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson ütles ajakirjanikele, et valitsus lähtus sellest, et firmal on väga suured investeeringuvajadused. “On otstarbekam jätta kasum firmale, kui laenata investeeringute tegemiseks juba intressidega raha,” lausus Tõnisson.

Tõnissoni sõnul ei saa valitsuse otsust tõlgendada kui valitsusepoolset rahalist toetust Eesti Energiale. “Valitsus lihtsalt jätab dividendid välja võtmata firmast, millel on esimest korda kasum tekkinud,” lisas Tõnisson.

Eesti Energia investeeris möödunud majandusaastal 1,844 miljardit krooni, aastaga kasvas investeeringute maht 411 miljoni krooni võrra. Eesti Energia varade maht oli majandusaasta lõpus 14,862 miljardit krooni.

Eesti Energia loodab võõrkapitali kaasamiseks kuni 3,13 miljardi krooni eest võlakirju emiteerida juba juulis, misjärel oleks energiaettevõttel koos pangalaenudega rahuldatud lähimaks kolmeks aastaks plaanitud lisakapitali vajadus. 27. juunil kirjutas Eesti Energia alla laenulepingud Nordic Investment Bankiga (NIB) mahus 60 miljonit eurot ning Kreditanstalt für Wiederaufbauga (KfW) mahus 90 miljonit eurot ehk kokku ligi 2,35 miljardit krooni. Laenude ja võlakirjadega saaks Eesti Energia võõrkapitali seega kuni 5,48 miljardit krooni.