Riik loodab maa müügiga teenida ligi miljard krooni

Müüdava metsamaa looduskaitselise väärtusega maatükid müüki siiski ei lähe.

Riik tahab veel sel aastal kärbetest räsitud eelarvele rasvast lisa teenida, paisates müüki ligi 20 000 hektarit omanikuta metsamaad.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles, et suurusjärk 20 000 hektarit on maht, mille kohta on maa-ametile ostusoovi avaldusi laekunud neilt eraisikutelt ja ettevõtetelt, kes soovivad kasutada nn piirinaabri ostueesõigust.

Kuna maa-ametil on viimasel ajal õnnestunud metsamaad müües küsida keskmiselt 3000 eurot ehk ligi 47 000 krooni hektari kohta, siis küündiks ka müüki pandava metsamaa hind selle tasemeni. „Seega oleks täiesti reaalne teenida suurusjärgus kuni 900 miljonit krooni, mis oleks riigieelarvele suureks abiks,” tõi Tamkivi esile optimistlike rehkenduste tulemused.

Metsandushiid ei huvitu

Eilses Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus viskas peaminister Andrus Ansip kivi Tamkivi kapsaaeda, andes mõista, et metsamaa müük võiks sujuda praegusest kiiremini.

„Asi on praegu selles, et rong alles hakkab liikuma,” viitas Tamkivi, et käimas on kibe ettevalmistus vastavate maamüügioksjonite korraldamiseks. „Paraku pole kinnistute müük nagu leivapätsi müük – see nõuab eeltöid ja oksjonite korraldamist. Omajagu aega võtab ka see, et nendest maaüksustest pole veel kinnistuid moodustatud.”

Tamkivi kinnitusel käivad oksjonid juba praegu. Ta lisas, et suurejoonelisele müügile peaks hoogu juurde andma võimalus oksjoneid ka internetis korraldada. Praegu on vastav lahendus alles valmimisjärgus. „Müümise kiirus sõltub paljuski sellest, kui kiiresti suudame toimetada. Huviliste andmebaas on tekkinud ning nüüd tuleb väga jõuliselt müüa,” rääkis Tamkivi. „Praegu on maa-ametile ülesandeks tehtud need 20 000 hektarit selle aasta jooksul maha müüa, sügisel seisab neil ees väga intensiivne töö.”

Eesti suurima metsandusette­võtte, Soome kapitalil põhineva Stora Enso Mets AS-i metsandusjuht Indrek Tust ütles, et firmal pole kavas osaleda. „Jälgime teemat, aga kuna meil puudub metsakinnistute ostmise huvi, siis me aktiivselt sinna ei sekku,” sõnas Tust. „Eks see on ju kõigile teada, et reformimata riigimaa, mis on müüki paisatud, on enamasti selline, millelt on n-ö koor juba pealt limpsitud.”

Vestman Gruppi kuuluva Metsahalduse AS-i juhataja Juhan Kütt oli seevastu hoopis teisiti meelestatud. „Loomulikult tunneme asja vastu huvi,” lausus ta ja lisas, et esimesed teated on neile juba tulnud. „Kui meile tulevad teated nende maade müügi kohta, kus me piirinaabriteks oleme, siis vaatame hinna üle.”

Isegi kui riik leiab 20 000 hektarile metsamaale omaniku, jääb üle poole miljoni hektari Eesti maismaast ikkagi eikellegimaaks.

Müüdavad maatükid on väikesed

•• Rohelised on varem tähelepanu juhtinud asjaolule, et omanikuta metsamaa müümisel tuleb arvestada ka looduskaitselisi küsimusi. Tamkivi selles mingit probleemi ei näinud. „Igal juhul üritame kogu protsessi korraldada selliselt, et ei juhtuks nii, et müüme looduskaitselise väärtusega maa maha ning hakkame seda millalgi hiljem jälle tagasi ostma.”

•• „Lähtume printsiibist, et kinnistuid, kus on looduskaitselised piirangud, müüki ei panda. Maa­tükid, millele jäävad loodus- või pärandkultuuriväärtused, on mõistlik riigi omandis hoida,” sõnas minister.

•• Kõik müüdavad maatükid on enamasti väikesed – üle kümne hektari suuruseid on nende hulgas väga vähe.

•• Kuigi müüki paisatud maa kogus on aukartustäratav, arvas Tamkivi, et maa turuhind selle tõttu ülemäära ei lange. „Vaatamata kõigele ei saa me maad päris muidu käest ära anda,” kostis ta. „Seda ei annaks meile ilmselt keegi andeks, kui riigi vara poole hinnaga maha müüksime.”