Riik lubab maksupetturi elu kibedamaks teha

Aasta esimese kuue kuuga jäi riigil pettuste ja varjamiste tõttu peamiselt vanametalli-, ehituse-, kütuse- ja puiduärist saamata üle poole miljardi krooni käibemaksu. Maksuamet lubab riskivaldkondi tugevamalt pigistama hakata.

Amet keskendub tänavu neljale pettusealtimale sektorile. Neist kütustega seotud pettused moodustavad saamata jäänud summast enam kui poole - kuue kuuga jäi laekumata 360 miljonit krooni. Võrdluseks - mullu terve aastaga 325 miljonit, kirjutab Äripäev.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhi Egon Veermäe sõnul kasvab selles sektoris varifirmade arv - kui kaks aastat tagasi pani end majandustegevuse registris keskmiselt kirja kolm kütusefirmat kuus, siis tänavu 13,6 firmat. Valdavalt kasutatakse pettustes diislikütust. "Kütus tuuakse aktsiisilattu ja aktsiisilaost müüakse see välja. Seejärel liigub nimetatud kütus läbi mitme vahendaja jaemüügi ettevõtetele," selgitas Veermäe. "Varifirmade kaudu kütuse müügi eesmärk on hoida kõrvale riigimaksudest kas neid deklareerimata või siis deklareerides, aga mitte makstes," lisas ta.

Lisaks kütusele vilistavad juba aastaid seadustele paljud vanametalli vahendajad. Tänavu analüüsitud 300 vanametalli ostu-müügiga tegelevast firmast kasutas pea iga teine ehk 41% aastail 2005-2009 varifirmade arveid kogusummas 405 miljonit krooni. Sellest veerand kogunes mullu.

Soome ja Eesti maksuametite koostöös kontrollitakse teravamalt põhjanaabrite objektidel tegutsevaid Eesti firmasid. Viimasel kahel aastal kasutasid 500 ehitusega seotud ja maksuameti kontrolli läbinud ettevõtet varifirmade arveid enam kui 385 miljoni krooni suuruses summas. Varjatakse käivet, kasutatakse fiktiivseid arveid, lisaks patustavad ehitajad tööjõumaksudega. "Problemaatilisemad on just väike- ja keskmised ehitusettevõtted," kommenteeris Veermäe.