Riik on valmis: mööblifirmad liitumas

Lähitulevik toob väiksemate mööblitootjate ühinemise või suuna allhankele.

Eesti suurima büroomööblitootja Standard turundusjuhi Priit Tamme sõnul tabab väiksemaid mööblitootjaid lähiajal konsolideerumine. “Kodumaine büroo-mööbli suurtellija riik on valmis saamas – ekspordile keskendumiseks ei jätku üksiküritajatel aga enamasti ressursse,” arvab Tamm.

Kristina Sanin konkureerivast ettevõttest Thulema Tamme skeptilisi prognoose ei jaga: “Riik pole kindlasti valmis – paljud koolid ja haiglad ootavad tänaseni moodsat sisustust.” Samas ütleb Sanin, et väiksemad tegijad, kes tootearendusega toime ei tule, spetsialiseeruvad ilmselt allhangetele. Eesti riigi valmissaamist ei karda ka puutööliidu juhatuse liige Märt Rahamägi, kes usub, et kunagi sisustatud büroodega minnakse peatselt uuele ringile.

Nõiaring

Rahamägi sõnul vaadatakse riigihangete puhul hinda ning seos kvaliteediga kipub nõrgaks jääma. “Mööblivahetuse uuele ringile minek sõltub eelkõige vana mööbli seisukorrast,” räägib Riigi Kinnisvara avalike suhete ja kommunikatsioonijuht Annika Loigu.

“Niikaua, kui hange on odavuse peale, on ette teada, et asi läheb aia taha. Esindushoonete riigihangete juures peaks eelistama Eesti asju,” arutlevad mööblitootjad Tiina ja Toomas Mang.

Hinna ületähtsustamine toob kaasa situatsiooni, kus tootearendusse investeerivad ettevõtted ei suuda odavaimat hinda pakkuda ning pigem välisturgudel ringi vaatavad. Ühe lahendusena näevad tootjad mööbli riigihangetele karmistatud kvaliteedinõudeid. “Olukorda, kus ebakvaliteetne kontorimööbel kiiresti maha müüakse ja turult kaotakse, annaks sellega vältida,” ennustab Priit Tamm.

Eksport kui päästerõngas

Kui Standardi kogemused näitavad, et ekspordi puhul tellitav kaup viimistlusdetailide tasandi täpsusega läbi räägitakse, siis Eestis Standard sellist suunda ei tähelda. Ostjad ei ole oma vajaduste määramisel veel nii tugevad. “Mööblit ei nähta pikaajalise investeeringuna – liiga oluline on hind,” räägib turundusjuht Priit Tamm.

Samas ennustab ta, et tublid väiketegijad leiavad oma niši ning mööblitootmine Eestis jätkub täie hooga – iseasi, kuivõrd seda hoogu hinnasõjad ning kasvavad kvaliteedi nõuded mõjutama hakkavad.